Mullu kaalusid poliitikud võimalust anda Ukraina sõjapõgenikele eesti keele õppimiseks rohkem aega. Seadusemuudatuseni ei jõutud, kuid keeleamet sõjapõgenikke esialgu eesti keele mittevaldamise pärast ei karistanud.

"Terve selle esimese aasta jooksul, kui meile on tulnud kaebusi teenindajate keeleoskuse kohta, ja kui on olnud tegu Ukraina sõjapõgenikega, siis me oleme teavitanud keelenõuetest ja keeleoskuse omandamise nõuetest," rääkis keeleameti juht Ilmar Tomusk.

Kui Eestisse saabumisest on aasta möödas, siis riigikeele oskuse kohapealt erandeid ei tehta. Ka on keeleamet asunud rahvastikuregistrist kontrollima, kas end sõjapõgenikuna esitlev ukrainlane räägib tõtt või luiskab, sest on olnud juhuseid, kus tegelikult on Eestisse kolitud ammu enne täiemahulise sõja puhkemist.

Võimalus riigikeelega hakkama saada on Tomuski hinnangul viimasel ajal vähenenud. Üheks põhjuseks on teenindajana tööle asunud sõjapõgenikud, teise põhjusena toob ta välja segase keeleseaduse.

"Praegu näiteks ütleb keeleseadus, et kui keeleametnik teeb töötajale ettekirjutuse, siis ettekirjutuse täitmisel peab arvestama aega, mis kulub inimesel keeleoskuse omandamiseks. Aga see aeg võib olla väga erinev. See võib olla kuus kuud, see võib olla kuus aastat," selgitas Tomusk.

Tema sõnul tuleks seaduses täpsed tähtajad paika panna ning tema hinnangul oleks ideaalne variant see, kui töötaja riigikeele oskus vastaks nõutavale tasemele katseaja lõpus ehk nelja kuu möödudes.

Sadadele põgenikele tööd pakkunud Maxima personalijuht Lea Kimber peab keeleameti ettepanekut mõistlikuks.

"Me ise oleme endale ka püstitanud eesmärgi, et sel aastal, kui riik asus jõulisemalt toetama eesti keele kasutamist nii venekeelsetes koolides kui ka hariduses üldse, siis ka meie andsime omakorda töötajatele võimaluse veelkord jõuda järjele oma keeleõppega. Ise seadsime ka selleks sihiks umbes aasta," rääkis Kimber.

Neli kuud keele selgeks saamiseks on tema hinnangul liiga lühike aeg. Maximas on 100 inimest eesti keele õpingutega alustanud ning sügisel alustavad uued grupid.

Haridusminister Kristina Kallas peab seadusemuudatust vajalikuks.

"Ma olen ka seda meelt, et me peaksime need asjad selgemini kirja panema. See ei ole ainult selle tõttu, et riik saaks kontrollida n-ö jõulisemalt, vaid see oleks arusaadavam nendele inimestele, kes nendele keelenõuetele vastama peavad," rääkis Kallas.

Ministri sõnul on keeleseaduse muudatus kavas, kuid selle tegemine võtab kauem aega, sest kavas on suuremahulisem muudatus.