Leedu otsustas 4. augustil, et üle tuhande Valgevene ning Venemaa kodaniku on Leedu julgeolekule oht. Kokku 910 Valgevene kodanikku ning 254 Venemaa kodaniku on plaanis seetõttu riigist välja saata.

Leedu viis läbi küsitluse venemeelsete inimeste välja sõelumiseks – näiteks vastasid need inimesed, et Krimmi annekteerimine 2014. aastal oli õigustatud.

Sarnaselt otsustas Läti hiljuti, et viie kuni kuue tuhande Venemaa kodaniku elamisluba tühistatakse ning neil palutakse Lätist lahkuda. Läti karmistas pärast Venemaa sõja algust keelenõudeid. Need Venemaa kodanikud ei ole Läti keele eksamit sooritanud.

Eesti sarnaseid meetmeid ei plaani, ütles ERR-ile siseminister Lauri Läänemets.

"Me ei ole seda ettepanekut arutanud sellisena, et mingeid ankeete teeme. Tegelikult see ei anna mingit päris pilti ette nendest inimestest, kes ohtu võivad kujutada. Need inimesed oskavad väga hästi valetada ja ankeeti kirja panna seda mida me kuulda või näha tahame," tõdes Läänemets.

Keeleoskust hinnatakse elamisloa uuendamisel Eestis niigi, lisas Läänemets. Kehtivad küll erandid näiteks vanuritele või Eesti koolis õpinud lastele.

Ka keelenõuetes ei plaani Eesti muutusi. Venemeelsed inimesed, kes on ohuks Eesti julgeolekule, leiab kaitsepolitseiamet, rõhutas Läänemets.

Samas riigikogu liige Urmas Reinsalu ütles, et ka Eestis võiks välismaalastelt küsida nende meelsuse kohta.

"On igati ratsionaalne ka Eestis seda läbi viia. See on inimeste põhimõttelise meelsuse ja tugevamate alusväärtuste küsimus. Inimestel on õigus oma arvamusele, aga küsimus on kas iga arvamuse ja hoiakutega on põhjendatud selline privileeg nagu Eesti elamisluba," rääkis Reinsalu.

Euroopa parlamendi saadik Yana Toom seevastu kritiseeris naaberriikide plaane.

"Inimene elab riigis 30 aastat. Tal on alaline elamisluba. Kui see luba väljastati, siis tingimused olid täidetud. Ta ei ole seadust rikkunud. Nüüd tullakse küsima, et mine tee eksam ära," selgitas Toom.

Toom lisas, et Lätis on umbes 18 000 Venemaa kodaniku ning ta ei usu, et nendest kolmandik sunnitakse lõpuks riigist lahkuma.

"Kollektiivne deporteerimine on rahvusvahelise õiguse kohaselt keelatud. See oleks ikka väga suur skandaal. Ma saan aru, et see teade tuli välja, et inimesi kuidagi motiveerida," selgitas Toom. "Praegu valitsus mängis ennast nurka nende nõudmistega. Nad ilmselt ei oodanud seda, et kuskil 6000 inimest üldse ei ilmu välja [keele eksamit tegema]."