Sõja 535. päev: Venemaa teatel ründas Ukraina taas Kertši silda

Nii Ukraina kui ka Venemaa on teatanud edasiminekutest rindepositsioonidel. Venemaa teatas, et lasi alla ründedroonid Krimmi poolsaare kohal ja kaks raketti poolsaart mandriga ühendava Kertši silla kohal.
Oluline 12. augustil kell 21.50:
- NYT: Ukraina väed edenesid taktikalise käiguga kuni 20 kilomeetrit;
- Venemaa: kukutasime okupeeritud Krimmi poolsaare kohal alla 20 drooni;
- USA kaalub ideed Ukraina F-16 pilootide koolitamiseks USA pinnal;
- Venemaa sõnul lasti Krimmi silla kohal alla kaks raketti;
- Ukraina pakub ise Musta mere humanitaarkoridoris laevadele kaitset;
- Kuberner: Hersoni oblastit pommitatakse lakkamatult;
- Briti kaitseministeerium: Venemaa kaitsevõime Hersonis on langenud;
- Ukraina sõjaväelased edenesid Robotõne äärealadele.
NYT: Ukraina väed edenesid taktikalise käiguga kuni 20 kilomeetrit
Ukraina väed saavutasid taktikaliselt olulise edu, kui liikusid kahes rünnakusuunas lõunarannikul edasi, vahendas New York Times, toetudes nii Ukraina kui ka Vene allikatele.
Ukrainlased vabastasid 16 kuni 20 kilomeetrit territooriumi, sõjauuringute instituudi ISW hinnangul nõrgendab see Venemaa kaitset ning suurendab ukrainlaste läbimurde võimalusi.
Ukraina väed on lõunas kohanud tugevat Vene vägede vastupanu, kus vaenlane on mineerinud suured väljad ning rajanud tugevad kaitseliinid, mille tugipunktideks on okupeeritud asulad.
Kaks liini, mida NYT mainib, läbivad Robotõnet ja Staromajorskit.
Venemaa: kukutasime okupeeritud Krimmi poolsaare kohal alla 20 drooni
Moskva kaitseministeerium teatas, et Venemaa on alla lasknud 20 Ukraina drooni, mis sihtisid Krimmi poolsaart. Venemaa õhutõrje tulistas alla 14 drooni ja veel kuus olid elektrooniliselt kinni, teatas ministeerium Telegrami postituses. Ohvreid ega purustusi ei olnud.
Venemaa poolt 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeritud Krimmile ja pealinnale Moskvale korraldatud droonirünnakute arv on viimastel nädalatel kasvanud pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas, et sõda naaseb Venemaa territooriumile.
Moskva on viimase kolme nädala jooksul olnud taoliste rünnakute sihtmärgiks kümmekond korda, mis on viinud nii peamise lennujaama ajutise sulgemiseni kui ka hoonetele kahju tekitamiseni.
Venemaa sõnul lasti Krimmi silla kohal alla kolm raketti
Venemaa õhutõrje tulistas okupeeritud Krimmi ja Mandri-Venemaad ühendava Kertši väina silla kohal alla kaks Ukraina tiibraketti, ütles laupäeval Moskva määratud kuberner.
"Õhutõrjejõud lasid alla kaks vaenlase raketti Kertši väina kohal. Krimmi sild ei saanud kahjustada," kirjutas Sergei Aksjonov Telegramis.
Vene kaitseministeeriumi teatel püüdsid Kiievi relvajõud rünnata silda S-200 õhutõrjeraketiga, mis tehti kahjutuks.
Veidi hiljem teatas Aksjonov, et ka kolmas rakett lasti Kertši väina kohal alla.
Venemaa välisministeerium nimetas rünnakut terroristlikuks ning ähvardas kättemaksuga. "Sellisele barbaarsele tegevusele pole mingit õigustust ja see ei jää vastuseta," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.
More explosions reported at/near the Kerch Bridge - at least 8, locals say. pic.twitter.com/kFcySOU48W
— Ukraine Front Lines (@EuromaidanPR) August 12, 2023
Kuberner: Hersoni oblastit pommitatakse lakkamatult
Kaks inimest sai laupäeval vigastada Hersoni oblastis Vene vägede pommitamises.
Oblasti kuberneri Oleksandr Prokudini sõnul pole pommitamine lakanud laupäeva hommikust saadik.
70- aastane mees sai vigastada, kui rakett tabas elumaja Ponjativkas; 72-aastane mees sai tõsiseid vigastusi, kui plahvatasid droonilt langenud lõhkeseadeldised, ütles Prokudin.
Vene väed pommitasid laupäeval ka Hersoni linna, kuid sealt pole kannatanutest teateid tulnud.
Ukraina pakub ise Musta mere humanitaarkoridoris laevadele kaitset
Ukraina hakkas registreerima laevu, mis soovivad kasutada pärast viljakoridori leppe lõppemist uut humanitaarkoridori Mustal merel.
"Registreerimine on avatud ja koordinaator juba töötab," ütles Ukraina mereväe pressiesindaja Dmõtro Pletentšuk. "Loomulikult toimub kõik Ukraina relvajõudude valve all. ME teeme kõik, et tagada turvalisus."
Reutersi andmetel pole seni ükski laev humanitaarkoridori veel kasutanud.
Briti kaitseministeerium: Venemaa kaitsevõime Hersonis on langenud
Vene vägede kaitsevõime Hersoni linna lähedal Depri jõe idakaldal on tõenäoliselt langenud peale seda, kui osa dessantvägesid sealt ära viidi, märkis Suurbritannia kaitseministeerium oma ülevaates.
Brittide hinnangul on Venemaa liigutanud Hersoni piirkonnast Žaporizzja oblastisse, et anda seal võitlevatele sõduritele puhkust. Selline vägede liigutamine võib aga nõrgendada venelaste kaitsevõimet Hersoni juures, kus Ukraina väed on aina ägedamalt ründamas.
USA: ulatame abikäe F-16 pilootide koolitamisel
Valge Maja teatas 11. augustil, et USA on "kindlasti avatud" ideele Ukraina F-16 pilootide koolitamiseks USA pinnal. See protsess võib aga veidi aega võtta.
Valge Maja pressiesindaja John Kirby ütles ajakirjanikega rääkides, et "läheb veidi aega, enne kui lennukid jõuavad Ukrainasse ja enne kui need õhuvägedesse integreeritakse."
9. augustil kinnitas Pentagon, et USA president Joe Biden on andnud rohelise tule lubada ja toetada Ukraina pilootide väljaõpet F-16 hävitajatega lendamiseks.
"Põhjus, miks me seda teeme, on osa pikemast ja laiemast jõupingutusest, mille eesmärk on tagada, et jätkame Ukraina enesekaitse ja sõjaliste võimete pikaajalist parendamist," ütles Kirby. Lisaks lennukite tarnimisele ja pilootide koolitamisele pidid Ukraina liitlased tegema ka kõik hoolduslogistika ja ülalpidamisega seotud jõupingutused, mis on vajalikud selleks, et Ukraina lennukipargis oleks kaasaegsed lennukid nagu F-16.
Washington Post teatas varem, et Ukraina valitsuse ja sõjaväeametnike sõnul on esimesed F-16 hävitajate väljaõppe läbinud Ukraina piloodid valmis nendega lendama alles 2024. aasta suvel.
Kuus pilooti, mis on umbes pool eskadrillist, läbivad esimese väljaõppe, teatasid kaks Ukraina ametnikku. Veel kaks pilooti on tunnistatud reservkandidaatideks, vahendas Washington Post.
Ukraina sõjaväelased edenesid Robotõne äärealadele
Reedel avaldatud ja analüüsitud geograafilise asukohaga kaadrid kinnitavad, et Ukraina väed jõudsid Zaporižžja oblasti lääneosas Orihhivist kümme kilomeetrit lõunas asuva Robotõne põhjapoolsesse äärelinna, kirjutas USA-s asuv sõjauuringute instituut ISW oma värskes analüüsis.
ISW lisas aga, et nende positsioonide püsivus ja ulatus on praegu ebaselged. Ukraina väed on korraldanud nädalaid regulaarselt maapealseid rünnakuid Robotõne suunas osana oma operatsioonidest, mille eesmärk on alandada Venemaa kaitsevõimet.
"Ukraina vägede võime edeneda Robotõne äärealadele, mille kaitsmiseks on Vene väed pühendanud märkimisväärseid jõupingutusi, aega ja ressursse, on märkimisväärsed, isegi kui Ukraina edu on praegu piiratud," järeldasid eksperdid.
Reedel avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Ukraina väed tungisid mööda Donetski-Zaporžžja oblasti piiriala Velika Novosilkast umbes üheksa kilomeetrit lõuna pool asuvasse Urožaine asulasse.
Vene sõjaväeblogijad väitsid, et Ukraina väed surusid 10. ja 11. augustil Vene väed asulasse tagasi.
Ukraina kindralstaap teatas, et Ukraina väed jätkasid vastupealetungi Bahmuti, Berdjanski (Donetski-Zaporižžja oblasti piiriala) ja Melitopoli (Lääne-Zaporižžja oblast) suundades.
Venemaa teatas omakorda reedel, et on parandanud oma lahingupositsioone Kirde-Ukrainas asuva Kupjanski linna ümbruses. Nende edasitung on ajendanud Ukraina ametnikke elanikke evakueerima. Kiievi väed vallutasid septembris tagasi Kupianski ja seda ümbritsevad Kirde-Harkivi piirkonna alad, kuid Moskva on neid sellest ajast peale tagasi tõrjunud.
Vene sõjaväelane pages Leetu
Vene leitnant Ivan Korolev ületas ebaseaduslikult Leedu piiri ja palus riigi võimudelt poliitilist varjupaika, vahendas BBC.
Pärast Leetu sisenemist õnnestus Korolevil jõuda Vilniusesse, kuid Leedu piirivalve pidas ta 10. augustil kinni ja ta saadeti piiripunkti, kus tal õnnestus ühendust võtta BBC korrespondendiga.
"Otsustasin 3. augustil Vene Föderatsioonist lahkuda põhjusel, et ma ei soovinud osaleda verises sõjas, mille mu riik vallandas," ütles Korolev BBC-le. "Olen hetkel Leedu Vabariigis, kus taotlesin poliitilist varjupaika."
Ohvitser väitis, et kuigi ta osales Venemaa agressioonis Ukraina vastu, ei ole ta kunagi viibinud väljaspool Venemaad. Tema ametikoht "välisuurtükilao arvestus- ja operatiivosakonna laoülema asetäitjana" tähendas Ukrainas sõdivate vägede varustamise laskemoonaga, ütles Korolev.
BBC märkis, et Korolevi väiteid ei ole praegu kontrollitud.
Toimetaja: Mari Peegel, Marko Tooming
Allikas: The Kyiv Independent, BBC, BNS, The Guardian, Kyiv Independent