1. juulist jõustunud hooldereformiga muutus hooldekodu kohatasu rahastamine: kui seni pidi inimene katma sellest sada protsenti, siis pärast reformi katab osa kulusid kohalik omavalitsus ja nii peaks hooldekodukoht inimestele soodsamaks muutuma.

Paraku tõstsid paljud hooldekodud hindu või plaanivad neid lähiajal tõsta ja nii on tulemuseks see, et osa kliente peab senisest hoopis suurema summa välja käima, ehkki reformi eesmärk oli vastupidine. Lisaks kasvavad ka riigi kulud.

ERR vestles inimestega, kelle lähedased on erinevates hooldekodudes ning juuni ja juuli hinnaerinevus ulatub nende kogemustele tuginedes vahemikku 160 eurost kuni üle 300 euroni. Sõltub aga konkreetsetest asjaoludest ja omavalitsusest, kas hinnatõusu katab riik või tuleb seda kanda ka inimestel, samuti on mõnel puhul omaosaluse summa tunduvalt vähenenud.

Südamekodudel on üle Eesti kümme hooldekodu. Ettevõtte juhatuse liige Meelis Mälberg ütles ERR-ile, et nende hinnad tõusevad 1. septembrist ja sellega arvestati juba aasta alguses, kui eelarvet tehti.

Konkreetseid hinnatõusunäiteid ei saa Mälbergi sõnul välja tuua, kuna Südamekodud tegutsevad rohkem kui 70 omavalitsuses ja kõigil on erinevad hüvitused, mis varieeruvad 400 eurost kuni 734 euroni. Nimelt said omavalitsused reformiga õiguse panna paika hoolduskulude piirmäär ja sellest sõltub, kui palju inimene peab juurde maksma.

"Ka inimeste pension on väga erinev, keskmiselt on see 700 eurot ja natuke peale, aga on ka inimesi, kelle pension on palju väiksem, ja neid, kellel see on tunduvalt suurem. Ühe puuga öelda, kui palju keegi peab juurde maksma, on väga raske. Iga klienti vaatame eraldi, arve koostatakse täpselt kliendi hooldusvajadusest lähtudes," lausus Mälberg.

Ta lisas, et mõnede klientide jaoks tähendab muudatus sadadesse eurodesse ulatuvat hinnatõusu.

Hooldekulud koosnevad neljast komponendist: hooldajate palk, koolitus, tööriided ja isikukaitsevahendid. Kogu hinnatõus läheb Mälbergi kinnitusel hooldajate palgatõusuks. 

Hooldekodud vajavad lähiaastail 1000-1500 uut töötajat

Mälberg tõi välja, et hooldereformi puhul on jäänud tähelepanuta veel üks oluline muudatus. Nimelt pandi sellega paika ka piirnormid töötajate arvule, mis hakkavad kehtima 2026. aastast. Selleks ajaks tuleb palju hooldetöötajaid juurde palgata ja Südamekodud on sellega juba algust teinud.

"Eestis tähendab see, et paari aasta jooksul tuleb juurde palgata 1000-1500 hooldustöötajat. Neid inimesi pole niimoodi kuskilt võtta, et keegi ootaks, millal saab tulla. Nad peaksid tulema kuskilt mujalt sektorist, aga see tähendab ka palgatõususid, päris märkimisväärselt. Ega see meie puhul ei saa kuskilt mujalt juurde tulla, kui hinnas kajastudes," nentis ta.

Mälberg prognoosis, et hooldekodude hind kerkib seetõttu päris palju, sest palgakulud moodustavad umbes 60 protsenti eelarvekuludest ja kui praeguse hinnatõusuga saab tõsta hooldustöötajate palku, siis tegelikult tuleb kergitada ka teiste töötajate omi, keda kohalike omavalitsuste hüvitis ei puuduta.

"See tuleb puhtalt kliendi rahakoti pealt, sellest ei pääse mitte kuskile," ütles Südamekodude juht.

Kohtla-Järvel, Paides ja Rakveres hooldekodusid pidava OÜ Häcke juht Ilmar Köök ütles, et ka nende hooldekodudes on hinnad tõusnud, sest kõik asjad on nii palju kallimaks läinud, kuid hinnatõus jääb omavalitsuste, mitte klientide kanda.

"Minu teada on klientidel, kes juurde maksavad, läinud hind odavamaks," ütles ta hooldereformi tagajärjedest rääkides. "Kui me viimaseid arveid saatsime, siis paljudel eraisikutel, kes juurde maksavad, oli hind tunduvalt odavam."

Köök tõi näite, et kui keskmine arve on 1000 eurot kuus ja omavalitsus maksab sellest 500 eurot ning kui hooldatava pensionist lisandub 400 eurot, tuleb eraisikul vaid 100 eurot juurde maksta.

"Enne oli eraisikul hulga suurem arve," kinnitas hooldekodusid pidava ettevõtte juht ja lisas, et olukord sõltub väga palju sellest, millise omavalitsusega on tegu.

Ka Häcke kavatseb oma töötajate palka tõsta – omavalitsuselt juurde saadavat summat kasutataksegi hooldajate palkade, kursuste ja tööriiete jaoks. Kuna reform oli juulis, ütles Köök, et augustis tehakse arvestused ja pannakse paika täpne palgatõusu suurus.

Mõlemad hooldekodude juhid leidsid, et hooldereform oli iseenesest õige samm.

Köök märkis, et vähemalt esialgu on tagajärg positiivne, tulevik aga näitab, milliseks kujuneb üldine hinnatõus ja kas omavalitsused vaatavad oma hüvitise piirmäärad samuti üle.

Mälberg nimetas reformi puhul vaieldamatult positiivseks asjaolu, et sektorisse tuli raha juurde, veel parem on tema sõnul aga see, et kogu lähedastehoolduse teemale on hakatud rohkem tähelepanu pöörama. Kui aga riik või kohalikud omavalitsused oluliselt raha juurde ei leia, jääb omaste katta märkimisväärne osa neist kuludest ka tulevikus.

"Kindlasti kvaliteet tõuseb tänu sellele, et töötajaid on rohkem ja palgatase parem, loodetavasti on nad ka paremini motiveeritud," lisas Mälberg, kelle sõnul on reformiga saavutatav põhivõit just hoolduse taseme paranemine, mis suurendab ka klientide nõudlikkust.

Sotsiaalkindlustusamet uurib äärmuslikumaid juhtumeid

Riik investeerib tänavu üldhooldusteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks ligi 40 miljonit eurot, järgmisel aastal antakse riigieelarvest omavalitsustele selleks ligi 57 miljonit eurot ja 2026. aastaks tõuseb rahastus 68 miljoni euroni.

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Taavi Audo ütles, et omavalitsused töötasid välja hoolduskulude piirmäärad, millega nad peaksid tagama, et inimesed saaksid valida vähemalt mõne hooldekodu vahel, kus omavalitsuse tugi katab hoolduskulu.

Eesti Päevaleht kajastas esmaspäeval juhtumit, kus Räpina haiglas pikaajalisel hooldusel oleva inimese omaosalus kasvas hooldereformi järel 200 eurolt 400 euroni. Audo märkis, et kõnealusel puhul tõstis hooldekodu hinda 37 protsenti ja muutus kalleimaks selliseks asutuseks Kagu-Eestis, kuid teenuse hinnakujundus oli omanikuna omavalitsuse kätes.

Hooldekodude kohatasud üle Eesti väga erinevad ja jäävad Audo sõnul vahemikku 900 eurost 2700 euroni.

"Hooldereformi eesmärgiks on vähendada teenust kasutavate inimeste igakuist kulu, mitte omavalitsuste senist omapanust," tõdes kommunikatsioonijuht. "Hetkel teeb sotsiaalkindlustusamet hooldekodude hinnakujunduse osas seiret, äärmuslikke juhtumeid ka analüüsitakse ning selle tulemusena saame otsustada, kas on vaja võtta kasutusele täiendavaid sekkumismeetmeid."

Nii nagu Südamekodude juht, rõhutas ka sotsiaalministeeriumi esindaja vajadust tõsta üldhooldusteenuse kvaliteeti, mis oli üks reformi eesmärke. Kvaliteeditõus peaks kaasnema hooldajate palgatõusust ja uute töötajate toomisest hooldustöösse.

Seda, et reformiga kaasneb vajadus suur hulk hooldajaid juurde palgata, on reformi tegemisel Audo kinnitusel arvestatud ning paljudel hooldekodudel ka oodatav töötajate arvu nõue juba täidetud.

"Palgasurve tuleneb ennekõike tänasest madalalt tasustatud hooldustöötajate voolavuse vähendamisest. Hooldekodude hinnatõus ei pidanuks toimuma hooldereformi tagajärjel. Mõistlik hinnatõus on arusaadav energiahindade ja teenuste kallinemisega ning hooldustöötajate palgatõusu vajadusega, mõlemaga on arvestatud hooldereformi rahastuses," lisas Audo.