Esmaspäeva õhtune tipuhind elektribörsil 550 euro juures on ühine nii Soomes kui ka Baltikumis ning ka päeva keskmine on nelja riigi peale sarnane, Eestis ja Soomes veidi kõrgem.

"Põhjus on väga konkreetne ja selge – on kaks riket, mis on ühele ajale sattunud. Möödunud reede õhtul pandi Olkiluoto teine reaktor seisma, kuna jahutussüsteemis avastati leke. See on 890 MW, see on päris suur. Nõks hiljem, 19. augustil ehk laupäeval katkes Rootsi-Soome elektriühendus, kust läks 600 MW välja. Nii et kokku on praegu Soomes sisuliselt 1500 megavatti pakkumist vähem ja selle tulemusena kui varemalt Soome sai oma tuumajaamast ja puudujäägi Rootsist importida, siis praegu saab puudujääki importida ainult Eesti kaudu Baltikumist," rääkis Miller.

See ongi viinud Soome hinna üles ning ka Baltikumi hinna üles. Milleri sõnul peaks kaablirike korda saama kolmapäeval, peale seda võiksid hinnad tema sõnul allapoole tulla. Reaktoririkke lahendamist on pikendatud esmaspäevani.

"Peale järgmist esmaspäeva võiksid harjumuspärased suvised hinnad tagasi tulla. Natuke oleneb ka, hetkel on tuulevaikne moment ka sattunud, see ei aita hindadele kaasa," ütles Miller.  

Talveks on Euroopa tänavu paremini valmis kui mullu. Milleri sõnul eelkõige seetõttu, et Euroopa gaasivarud on 90 protsendi juures, mis on väga hea positsioon talvele vastu astumiseks. "See milline hinnatase kujuneb, oleneb sellest, milline on talve nägu. Kas tuleb külm või pehme talv. Eelmine aasta oli suhteliselt pehme talv Euroopas. Kui tuleb tavapärane või tavapärasest külmem talv, hakkavad gaasivarud vähenema," rääkis Miller.

Miller märkis, et palju Euroopa LNG vastuvõtuvõimekusest on alles ehitamisel, Saksamaal on töös kolm veeldatud maagaasi vastuvõtukaid, kuid see pole piisav riigi talve gaasinõudluse jooksvalt katmiseks.

"Nii kui gaasivarud hakkavad vähenema, läheb gaasi hind ülespoole. Nii kui gaasihind läheb ülespoole, hakkavad elektrihinnad tõusma," rääkis Miller.

Eelmisel talvel tõstatati ühe teemana võimalus minna tagasi suurema fossiilkütuse põletamise juurde. Milleri sõnul tekitavad hinnad palju emotsioone, ning tulenevalt kõrgetest hindadest pääsesid suure heitega põlevkivijaamade plokid turule. "Aga pikemas vaates on ikkagi mõistlik leida sellised lahendused, mis oleksid keskkonnasõbralikud ja suudaksid elektrit toota konkurentsivõimelisema hinnaga," ütles ta.

Miller märkis, et suur kasutamata potentsiaal on Läänemere avamere tuuleparkidel. "Teatud mõttes käib ka võidujooks, kes esimesena oma tuulikud püsti saab, see saab ka paremat hinda küsida."

Tuumajaama plaaniva Fermi Energia juht Kalev Kallemets kirjutas sotsiaalmeedias, et tuulikud toodavad praegu Soomes ja Balti riikides kaks kuni seitse protsenti paigaldatud võimsusest ning erinevalt Milleri soovitusest avamere tuuleparke rajada ei puhu tuult praegu ka merel. Samuti on taevas pilvine ja päikeseenergia koormustegur madal.

Kallemetsa sõnul tuleb lisaks märkida, et praeguse hinna kujundavad turul kõige kallimad ja suurema CO2 heitega tootmisseadmed ehk Narva põlevkivikatlad, mis saavad tõenäoliselt ka sügistalvel tuulevaiksetel päevadel hinda kujundama ligikaudu 200 euro juures megavatt-tunnist.

"Ilmselt muutub mõne kuu pärast universaalteenus taas klientidele huvipakkuvaks," märkis Kallemets.