Nõukokku kuuluvad Timo Palo, Aveliina Helm, Kerli Kant-Hvass, Gunnar Okk, Marek Rannala, Tõnis Arjus, Ants-Hannes Viira, Veiko Uri, Sten Tamkivi, Rainer Sternfeld, Erik Puura, Grete Arro, Jaak Vilo, Kai Realo, Väino Kaldoja, Maia-Liisa Anton ja Kaspar Oja.

"Kliimanõukogu koondab asjatundjaid, kes teadmiste, tausta ja kogemusega aitavad Eestil vastata küsimusele, kuidas väiksem keskkonnajalajälg saab meie konkurentsieeliseks," lausus avakohtumisel kliimaminister Kristen Michal.

Ette valmistatav kliimaseadus puudutaks otseselt paljusid valdkondi nagu energeetika, transport, majandus, elurikkus, ringmajandus. Põhifookustest ning suurima mõjuga valdkondadest lähtuvalt on valitud ka kliimanõukogu koosseis, teatas ministeerium.

Nõukogu värske esimees Tõnis Arjus on olnud viimased 11 aastat Tartu linnaarhitekt ning jätkusuutliku ja kaasaegse ruumiloome eestvedaja. Samuti on Arjus olnud aktiivne liige riigikantselei juures tegutsenud ekspertrühmas.

"Kliimaseaduseta ei ole Eestil võimalik tempokalt ning kaalutult jätkusuutlikuma elukorralduse ja majanduse poole liikuda. Tajume nõukogule pandud ülesande suurust ja olulisust ning püüame olla selles protsessis aktiivseks nõuandjaks. Samas on oluline rõhutada, et seaduse väljatöötamine sisaldab paljusid erinevaid koostöövorme, et kõigi inimeste, ekspertide ja teadlaste hääl oleks kuuldud," lausus Arjus.

Järgmine kliimanõukogu kogunemine toimub oktoobris, millega samaaegselt saab alguse ka seaduse eelnõu koostamine.

Uue valitsuse loodud kliimaministeerium alustas kliimaseaduse väljatöötamise ettevalmistusi selle aasta juulist. Eesmärk on eelnõu koostamise ettepaneku esimene avalik konsultatsioon viia läbi selle aasta sügisel ning saada seadus küpseks järgmise aasta suve alguseks.