Sõja 548. päev: Budanovi sõnul kaalub Venemaa veel 450 000 inimese mobiliseerimist
Ukrainas käivitusid õhuhäiresireenid ning Odessas oli ööl vastu reedet taas kuulda plahvatusi. Neljapäeva õhtul oli plahvatusi kuulda Venemaa poolt okupeeritud Krimmi poolsaarel ning Ukrainska Pravda teatas, et plahvatused toimusid veel ka Venemaal asuvates Tula ja Kaluga oblastites.
Oluline 25. augustil kell 22.05:
- Budanov: Venemaa kaalub veel 450 000 inimese mobiliseerimist;
- Krimmis oli neljapäeva õhtul kuulda plahvatusi;
- Odessas toimusid plahvatused;
- Vene vägede rünnakus Nikopoli linnale hukkus üks inimene;
- Milley: Ukraina vasturünnak liigub veriselt, kaua ja aeglaselt;
- Briti luure: Prigožini surm õõnestab Wagneri eraväge;
- Zalužnõi hinnangul on armee läbimurde äärel;
- Podoljak toonitas Ukraina luure erioperatsioonide olulisust Krimmis.
Sõrskõi: Venemaa toob värskeid vägesid Kupjanski ja Lõmani vastu
Ukraina kaitsejõudude maavägede ülem kindralpolkovnik Oleksandr Sõrskõi külastas Ukraina vägesid, kes kaitsevad Kupjanskit ja Lõmanit.
Sõrskõi sõnul püsib olukord idarindel pingeline ning peale kolme kuud lahinguid ja suuri kaotusi koondavad Vene väed värskelt formeeritud brigaade ja diviise Vene Föderatsiooni territooriumilt Ukraina vastu. Sõrskõi hinnangul kasutavad Vene väed jätkuvalt palju suurtükke ja miinipildujaid ning teevad ka rünnakuid lennukite abil.
Ukraina sõjaväeluure: Ukraina ründas Vene vägesid Krimmi lõunaosas
Ukraina sõjaväeluure (HUR) esindaja Andri Jusov kinnitas portaalile Liga.net, et Ukraina ründas Vene mereväe 126. eraldiseisvat rannikukaitse brigaadi Krimmi poolsaarel. Neid rünnati Perevalne küla kandis Krimmi poolsaare lõunaosas.
Jusov meenutas, et HUR-i juht Kõrõlo Budanov on varem öelnud, et Ukraina väed suudavad nüüd rünnata Vene vägesid kõikjal Krimmi poolsaarel.
Vene vägede rünnakus Nikopoli linnale hukkus üks inimene
Vene vägede rünnakus Dnipropetrovksi oblastis asuvale Nikopolile hukkus 59-aastane mees, teatas oblasti kuberner Serhi Lõsak.
Rünnakus said pihta ka kaks hoonet, elektriliin, gaasitoru ja auto.
Nikopoli linn asub Zaporižžja tuumajaama lähedal.
CEPA analüütik: Ukraina ei pea edu saavutamiseks rannikuni jõudma
Mõttekoja CEPA (Center for European Policy Analysis) analüütik Jan Kallberg kirjutas hiljuti, et Ukraina ei pea oma vastupealetungiga edu saavutamiseks vägedega rannikuni välja jõudma.
Kalberg tõi esile, et ukrainlastel on eelkõige vaja jõuda nii kaugele, et Vene vägede põhilised logistikaühendused (ground line of communication - GLOC) oleksid Ukraina relvajõudude tuleulatuses. Seega peaks ukrainlased läbima peale Robotõne vabastamist veel 10 kuni 15 kilomeetrit.
Võtmetähtsusega on okupeeritud Lõuna-Ukrainas paiknev maantee M14, mida Venemaa kasutab enda vägede varustamiseks.
Bloomberg: Ukraina aeglane vastupealetung paneb liitlased muretsema
Eurooplased muretsevad, et USA toetus Ukrainale võib presidendivalimiste pärast hääbuda. Konkreetselt kardetakse, et USA president Joe Biden survestab ukrainlased rahukõnelustele. Venemaa tundub samas panustavat pikalt kestvale sõjale, kirjutas Bloomberg.
Ukraina intensiivistas mobilisatsiooni Harkivi oblastis
Harkivi oblasti sõjalise administratsiooni teatel intensiivistab Ukraina mobilisatsiooni Harkivi oblastis.
CNN: Ukraina murdis läbi esimese Vene kaitseliini
Ukraina kaitsejõudude sõdurid tunduvat olevat tunginud läbi Vene vägede esimese kaitseliini, kirjutas CNN. Ukrainlased on laiendamas ka vabastatud ala suurust teel Tokmakini.
CNN ei täpsustanud, et mida nad mõtlevad esimese kaitseliini all. Sõjandusekspert Michael Kofman juhtis hiljuti tähelepanu asjaolule, et USA ja Ukraina valitsusametnikud klassifitseerivad kaitseliine erinevalt.
Soome saadab Ukrainale pea 100 miljoni euro eest sõjalist abi
Soome valitsus teatas reedel uuest sõjalise abi paketist Ukrainale. See on nüüdseks juba 18. abipakett soomlaste poolt. Uusima abipaketi rahaliseks väärtuseks on ligikaudu 94 miljonit eurot. Kokku on Soome abistanud Ukraina sõjalise abiga 1,3 miljardi euro väärtuses.
Budanov: Venemaa kaalub veel 450 000 inimese mobiliseerimist
Ukraina sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov ütles intervjuus Radio Svobodale, et Venemaa kaalub veel 450 000 sõduri mobiliseerimist.
Budanovi väitel on Venemaa iga kuu varjatult mobiliseerinud ligikaudu 20 000 kuni 22 000 inimest peale eelmise sügise osalist sundmobilisatsiooni, mille käigus mobiliseeriti ligikaudu 350 000 inimest.
Venelaste poolt okupeeritud Krimmi territooriumil oli neljapäeva õhtul kuulda plahvatusi. Allikate sõnul oli Sevastopoli ümbruses kuulda viit plahvatust.
Seejärel teatati seitsmest plahvatusest Gagarinski rajoonis ja kahest Fiolenti neemel.
Krimmi sillal samal ajal siiski liiklust ei piiratud.
Sevastopolisse määratud okupatsioonivõimude juht Mihhail Rozvožajev teatas hiljem, et lähedalasuval harjutusväljakul toimusid õppelaskmised.
"Sõltuvalt tuule suunast oli heli kuulda erinevates linnaosades. Esialgu jätkuvad õppelaskmised kuni kella üheteistkümneni õhtul," väitis Rozvožajev ja väitis veel, et linnas on kõik rahulik.
Venemaal oli plahvatusi kuulda Kaluga ja Tula oblastites. Mõlemad oblastid asuvad Moskva lähedal. Moskva lennujaamades peatati taas lennuliiklus, vahendas Ukrainska Pravda.
Hommikul kella nelja paiku teatas Suspilne plahvatustest Odessas. Ukraina teatas, et riigi õhutõrje töötab ning võimud kutsusid elanikke üles jääma varjupaikadesse. Ukraina õhujõud hoiatasid juba varem, et Odessa piirkonda ähvardab rakettide rünnaku oht, vahendas Ukrainska Pravda.
Zalužnõi hinnangul on armee läbimurde äärel
Ukraina relvajõudude ülemjuhatajal Valeri Zalužnõi ütles USA ametnikele, et tema hinnangul on armee läbimurde äärel.
Ajalehe The Wall Street Journal andmetel on USA ja Ukraina ametnike vahel juba mitu nädalat kestnud pingeline arutelu vastupealetungi strateegia üle.
USA sõjavägi nõudvat väljaande kohaselt jõudude koondamist, katset murda läbi Venemaa kaitsest ja Aasovi mereni jõudmist. Kuigi Ukraina on teinud kohandusi, siis on nad endiselt eriarvamusel.
"Te ei mõista selle konflikti olemust. See ei ole mässutõrjeoperatsioon. See on Kursk," tsiteeris Zalužnõi sõnu üks USA esindajatest. Ukraina kindral viitas teise maailmasõja lahingule, mis toimus natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahel.
Washington usub, et Ukrainal on pealetungiks piisavalt varustust ja järgmisel aastal pole võimalik seda samas mahus korrata.
"Me lõime selle terasmäe vasturünnaku jaoks. Me ei saa seda uuesti teha. Seda pole olemas," ütles üks endine USA ametnik väljaandele.
Samal ajal usuvad USA ametnikud, et Ukraina relvajõud suudavad siiski edu saavutada.
Zalužnõi ütles samuti USA ametnikele, et tema väed on läbimurde äärel, vahendas The Wall Street Journal.
Milley: Ukraina vasturünnak liigub veriselt, kaua ja aeglaselt
USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley sõnul liigub Ukraina vasturünnak, kuigi edukas, "veriselt, kaua ja aeglaselt".
Usutluses Jordaania uudistekanalile Al-Mamlaka märkis Milley, et Ukraina vägi seisab silmitsi märkimisväärsete Vene jõududega, millel oli mitu kuud aega valmistada ette miiniväljade, tankikraavide ja lohehammastena tuntud tankitõketega väga keerulisi kaitseliine, vahendas BNS.
"Jällegi, see on verine, pikk ja aeglane. Ja me ennustasime seda kuid tagasi. Ilmselt on tänaseks olnud see osaliselt edukas. Rünnaku kiirus on olnud aeglasem, kui planeerijad ootasid" lisas Milley.
Samas rõhutas kindral, et Ukraina relvajõudude sõjaväelastele õpetati Euroopa eri paigus intensiivselt "ründeüksuste juhtimist, kombineeritud manööverdamist ja raskete takistuste ületamise oskusi, mis tugevdavad nende võimeid".
Siiski hoiatas Milley taas, et ei oodataks lähiajal Ukraina täielikku sõjalist võitu. Milley selgitas, et lahingud lõpetaks poliitiline lahendus.
"See pealetung kestab, ma arvan, juba umbes kaheksa nädalat. See on väga verine, aeglane, paljude inimohvritega ja väga keeruline. Seetõttu on 200 või 300 000 Venemaa sõduri sõjaline väljalöömine väga raske ja vastutusrikas," ütles Milley.
"Teine võimalus sellest olukorrast välja tulla on läbirääkimised ja võib-olla see ka juhtub," võttis Ameerika kindral oma jutu kokku.
Briti luure: Prigožini surm õõnestab Wagneri eraväge
Jevgeni Prigožini surmal on tema erasõjafirmale Wagner raske ja wagnerlaste jaoks sügav õõnestav mõju, kirjutas Briti kaitseministeerium luureandmetele viidates Twitteris.
Luure märgib, et 23. augustil, täpselt kaks kuud pärast Wagneri palgasõdurite mässu, kukkus Moskva ja Peterburi vahel Tveri linna lähedal alla eralennuk Embraer, mille pardal oli Vene võimude sõnul ka Wagneri juht Prigožin.
"Seni puuduvad lõplikud tõendid selle kohta, et Prigožin oli pardal ja ta on erakorraliste turvameetmete rakendamise poolest tuntud. Siiski on väga tõenäoline, et ta on tõepoolest surnud. Prigožini surm avaldab Wagneri eraväele pea kindlasti sügavat õõnestavat mõju," seisab ettekandes.
Briti luures märkis, et Prigožini isikuomadused nagu hüperaktiivsus, erakordne jultumus, tulemustele keskendumine ja ülemäärane julmus mõjutasid wagnerlasi ning on ebatõenäoline, et järeltulijat saab nendes temaga võrrelda.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine – 25 August 2023
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) August 25, 2023
Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/6VR3ky8rWE
#StandWithUkraine pic.twitter.com/UmCmmMRUu2
Juhtimisvaakumit süvendavad veel teated, et hukkus ka Wagneri asutaja ja välikomandör Dmitri Utkin ning logistikajuht Valeri Tšekalov.
Pentagoni pressiesindaja Pat Ryder ütles neljapäeval, et Wagneri grupeering enam Ukraina sõjas ei osale. Ukraina sõjaväeluure (HUR) ülem Kõrõlo Budanov ütles aga, et mõned Wagneri võitlejad on endiselt Ida-Ukrainas, vahendas The Kyiv Independent.
Podoljak toonitas Ukraina luure erioperatsioonide olulisust Krimmis
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak toonitas neljapäeval Ukraina luure erioperatsioonide olulisust Krimmis.
Kiiev teatas neljapäeval, et öise erioperatsiooni käigus heiskasid eriüksuslased Ukraina riigilipu Venemaa annekteeritud Krimmis. Tegu oli sümboolse võiduga riigi teise sõjaaegse iseseisvuspäeva puhuks.
Kiiev on korduvalt öelnud, et võtab Venemaalt tagasi Krimmi, mida rahvusvaheline üldsus tunnistab kui osa Ukrainast, kuid mida kontrollivad Moskva okupatsiooniväed juba aastast 2014, mil Kremli üksused vallutasid poolsaare.
Podoljak märkis ta, et sellised uudised erioperatsioonide läbiviimisest tekitavad ilmselgelt äärmiselt positiivseid emotsioone.
Nõunik rõhutas, et Krimm on Ukraina territoorium ja sealsetel sissetungijatel peaks maa jalge all põlema hoolimata sellest, kas nad on sõjaväe- või tsiviilokupandid.
"Ärgem unustagem, et seal on palju tsiviilisikuid, kes on samuti okupandid. Nad tulid ja varastasid Ukraina kodanike vara ja hooneid nagu Venemaal alati kombeks," rääkis Podoljak.
Nõuniku sõnul kinnitavad viimased sündmused ajutiselt okupeeritud poolsaarel, et Ukraina ei peatu teel oma territooriumide vabastamiseks ja kasutab selleks kõiki võimalikke vahendeid.
Podoljaki hinnangul näitavad luure erioperatsioonid Vene okupantidele selgelt, et ajutiselt okupeeritud poolsaarele surve kasvab.
Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 470 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 259 630 (võrdlus eelmise päevaga + 470);
- tankid 4378 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 8521 (+10);
- lennukid 315 (+0);
- kopterid 316 (+0);
- suurtükisüsteemid 5361 (+28);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 724 (+1)
- õhutõrjesüsteemid 495 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 4356 (+12);
- tiibraketid 1409 (+3);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 7790 (+17);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 802 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Allan Aksiim
Allikas: Ukrainska Pravda/WSJ/BNS/The Kyiv Independent