Riigi täiendav toetus väikeste maakoolide pidamiseks on mõeldud omavalitsustele, kellel on ühe- kuni kuueklassilised koolid või õppekohad ning kus õpilaste arv on suurem kui 19 ja väiksem kui 90. Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on seesuguseid koole Eestis 20.

Haridusminister Kristina Kallase sõnul tuleb toetuse saamiseks omavalitsusel esitada ministeeriumile taotlus, kus kinnitatakse haridusvaldkonna arengukavas kokkulepitud eesmärkide poole liikumist ning taotlusega hõlmatud kodulähedase põhikooli säilitamist.

"Toetuse väljamaksmine jääb järgmise aasta eelarve perioodi, aga me arvestame selle õppeaasta seisuga, 10. novembri 2023. seisuga võtame nende maakoolide arvestuse," ütles Kallas.

Toetusmeetme arvestuslik maht 2024. aasta riigieelarves on kolm miljonit eurot.

Jõgeva vallas on kaks seesugust kooli, mis toetusmeetmele võiksid kvalifitseeruda. Valla haridusnõuniku Helle Kajaste sõnul on meetmest omavalitsustele tuge: "Arvan, et see võimaldab lihtsalt natukene võib-olla selliseid vabu vahendeid  koolile anda juurde, et nad saavad paremini majandada, et see on ikkagi õpetajate töötasu. "

Lisaks on Kallase sõnul arutelu all põhikooliastmes õppekavade muudatused. Muudatuste üks suund on näiteks see, et klassiõpetaja on ametis mitte kolmanda või neljanda, vaid kuni kuuenda klassini.

"Ka täna on tegelikult klassiõpetajal võimalik töötada kuni kuuenda klassini, kui klassis on ka vähe lapsi see õpetaja saab mitu ainet õpetada klassiõpetajana. Et meil on küll arutelu all õppekava muudatused – me põhikooli astmed teeme mitte kolmeastmeliseks, et meil on üks aste, teine aste ja kolmas aste, vaid meil on kaheastmeline. Esimene aste on 1.-6. klass ja teine aste on siis 7.-9. klass. See üks kuni kuus kujuneb selliseks terviklikuks põhikooli üheks astmeks," selgitas Kallas.

Mitmed koolid kasutavad tõepoolest ka praegu seda süsteemi, kus klassiõpetaja on kuni kuuenda klassi lõpuni.

Seesugust süsteemi on praktiseeritud näiteks Jõgeva vallas asuvas Siimusti lasteaed-algkoolis. 12 aastat on koolis niimoodi õpetanud Miina Lehtla, kes on uuest õppeaastast ametis sama kooli direktorina.

Koolijuhina soovib Lehtla nüüd süsteemi muuta nii, et klassiõpetaja oleks ametis kolmeaastaste tsüklitena ehk 1.-3. klassini ja 4.-6. klassini.  Lehtla sõnul on muudatuse üks põhjuseid see, et 1.-6. klassini klassiõpetaja ametit pidada on õpetaja jaoks koormav.

"Tundide ettevalmistamine näiteks, et kuus aastat järjepidevat tundide ettevalmistamist, teades, et kui jälle kui kuuenda klassiga lõpetad ja esimesega alustad, siis hakkab kõik otsast peale, sest neid eelmisi materjale enam ise ilmselt kasutada väga ei taha, õpikud on muutunud, ise oled muutunud ja on mingid digiasjad peale tulnud - kolmeaastane tsükkel läbida on palju lihtsam kui kuueaastane tsükkel," ütles Lehtla.

Teisalt on ka õpilaste jaoks kasulikum, kui nad kuue õppeaasta jooksul kohtuvad rohkemate õpetajatega, lisas Lehtla.

"Eks sellel ühel õpetajal on ikka oma käekiri ja teeb asju ikka samamoodi. Seda enam kui õpetaja ja klass ei käi ühte jalga, ei sobi hästi või on seal lapsevanemate poolt mingisugust survestamist, siis see koostöö ka kuus aastat on päris keeruline," selgitas Lehtla.