Eesti ehitusettevõtted ehitasid 1,019 miljardi euro eest, sellest hooneid 646 miljoni ja rajatisi 373 miljoni euro eest. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 13 protsenti ning rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud) üheksa protsenti vähem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul mõjutab ehitusturgu jätkuvalt nii ehitushindade kasv, intressimäärade tõus kui ka tarbija kindlustunde vähenemine.

"Kui hoonete ehitus on liikunud langustrendis juba alates 2022. aasta teisest kvartalist, siis nüüd pöördus langusesse ka rajatiste ehitus," lisas Sinisaar.

Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude vähenemine ja seda peamiselt hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööde vähenemise tõttu. Rajatiste puhul vähenes nii uusehituse kui ka remondi- ja rekonstrueerimistööde maht.

Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes ligi poole võrra. Seal suurenes nii hoonete kui ka rajatiste ehitamine. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli kaheksa protsenti, aasta varem viis protsenti.

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 2113 uut eluruumi ehk 12 protsenti rohkem kui aasta varem. Ligi pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinnas (43 protsenti), järgnevad Tartumaa (24 protsenti) ja Tallinna lähiümbruse vallad (19 protsenti).

Ehituslubade arv kukkus 41 protsenti

Nõudlus uute eluruumide järele väheneb. Ehitusluba väljastati 855 eluruumi ehitamiseks, mida on 41 protsenti vähem kui aasta varem. Eelistatuim elamutüüp oli eramu.

Kasutusse lubati 214 mitteelamut kasuliku pinnaga 136 700 ruutmeetrit. Enim lisandus uut tööstus-, büroo- ja kaubandushoonete pinda. Võrreldes mullusega kasutusse lubatud mitteelamute pind suurenes, kuid maht vähenes.