Riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni ühisel erakorralisel avalikul istungil, mille päevakorras oli sõjaaegne äri Venemaaga, püüdsid reformierakondlased Erkki Keldo ja Valdo Randpere takistada istungi alustamist, seades kahtluse alla, kas ühisistung on üldse õiguspärane.

Saadikud jõudsid istungi rakendamise ehk päevakorra kinnitamiseni alles tund ja 38 minutit pärast istungi algust, istung kestis kokku kaks tundi ja 28 minutit.

Keldo, kes osales istungil riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikme Maris Lauri asemel, viitas seadustes loetletud komisjonide selgetele ülesannetele ning leidis, et riigieelarve kontrolli erikomisjoni pädevuses ei ole peaminister Kallase abikaasa äritegevuse arutamine ning seetõttu pole alust ka kahe komisjoni ühisistungil. Keldo teatas ka, et on saatnud riigikogu juhatusele kirja, milles palub selgitada selle teema õiguslikke aspekte. Kuna tema hinnangul võib ühisistungi pidamisel selliselt püstitatud päevakorraga olla tegemist seaduserikkumisega, siis hääletas Keldo koos Randperega istungi alustamise vastu.

Keldo kaitses ka Kallase otsust mitte tulla teisipäeval kahe komisjoni ühisistungile, öeldes, et peaminister on valmis tulema nende komisjonide istungitele, millel on pädevus skandaaliga seotud teemasid arutada.

Randpere viitas Kallast kaitstes sellele, et ka varem on ministrid või nende nõunikud keeldunud sellistel istungitel osalemast ning tõi nimeliselt välja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) praeguse esimehe Martin Helme. "Siis ei protesteerinud keegi teist!" ütles Randpere.

Ühisistungit juhtinud riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) leidis, et tema komisjonil on teema arutamises õigus, kuna peaministri käitumine on vastuolus rahvusvahelise avaliku sektori käitumise põhiprintsiipide ja eetikaga, mille üle peab parlament järelevalvet tegema.

"Mõistan Reformierakonna esindajate taktikat see parlamentaarne ahel surmata. Küsimus on pigem selles, miks soovitakse ebamugavaid teemasid tappa," lausus Reinsalu. "See olukord on äärmiselt piinlik ja parlamendi väärikust alandav. Juhtunud on väga tõsine skandaal. See, mida püütakse kaitsta, on ju äritegevus, tootmine Venemaal, mis jätkub siiani. /---/ Ja sellega on puutumus Kaja Kallase abikaasal ja peaministril, kes talle laenu on andnud. Kui väita, et see ei puutu parlamenti, siis see on hale ja ebaväärikas," lisas Reinsalu.

Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Mart Helme (EKRE) ütles, et Kallase juhtumiga on komisjon jõudnud "vähkkasvaja avastamise juurde, kus on näha siirete laienemist". Tema hinnangul on Kallas otseselt seotud äritegevusega Venemaal, kui andis oma abikaasa ettevõttele selleks laenu, lisaks küsis ta, kust pärineb Kallase antud 350 000 eurot, mis oli esimese laenu summa. "Me pole tuvastanud, kust need säästud pärinevad – ta peab näitama, et tegemist pole kõrvalt teenitud mittedeklareeritud rahaga," ütles Helme.

Helme leidis, et toimuv on Reformierakonna obstruktsioon ning rõhutas, et tema juhitud korruptsioonivastase erikomisjoni ette oleks Kallas pidanud igal juhul tulema. "Ütlen, et me alles hakkame nende teemadega tegelema," lubas Helme.

Koalitsiooni kuuluvate sotsiaaldemokraatide esindaja, kunagine korruptsioonivastase komisjoni esimees Eduard Odinets meenutas, et ka Mart Helme ja Mailis Reps on ministritena keeldunud komisjoni ette tulemast. "Kuid naastes küsimuse juurde, kellel on õigus peaministrit istungile kutsuda ja arutada, siis korruptsioonivastase erikomisjoni endise esimehe ja praeguse liikmena tundub mulle küll, et siin on, mida peaministri suhtes arutada," lisas Odinets. "Korruptsioonivastase komisjoni liikmena tahaksin proua peaministrit siin näha ja teda küsitleda," ütles Odinets.

Ta soovitas siiski mitte korraldada kahe komisjoni ühisistungit, kuna siis oleks ka peaministril ja teistel teemaga seotutel selgem otsustada, kas istungil osaleda. Kui küsimusi on laiematel teemadel, siis neid saab ka esitada teistes parlamendi tööformaatides, märkis Odinets.

Ka Keldo toetas Kallase kutsumist korruptsioonivastase komisjoni istungile.

Toomas Uibo (Eesti 200) ütles, et toetab samuti teema sisulist arutamist, aga seda korruptsioonivastases komisjonis. "Ühiskomisjonis ma ei näe seda pädevust," tõdes ta.

Odinets rõhutas samuti, et koalitsiooni saadikud ei taha arutelu nurjata, vaid soovivad kohtuda peaministriga, esitada küsimusi ja saada selgust. "Peame lähtuma samadest reeglitest sõltumata sellest, kes on opositsioonis ja kes koalitsioonis," märkis ta.

Keldo ja Reinsalu jäid istungi seaduslikkuse osas eriarvamusele

Keldo rõhutas hiljem ERR-iga ühendust võttes, et ei soovinud mitte istungi pidamist takistada, vaid saada selgust, kas sellisel teemal istungi pidamiseks on õiguslik alus, mida tema hinnangul ei olnud.

"Meie hinnangul ei olnud riigieelarve kontrolli erikomisjoni tänane istung seaduspärane. Erikomisjoni vastutusvaldkond on selgelt kindlaks määratud. Teema, mida erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu täna arutada soovis, ei kuulu riigieelarve kontrolli erikomisjoni pädevusse. Riigikogu ja selle komisjonid ei saa oma töös rikkuda parlamendi poolt seadusena vastu võetud reegleid," teatas Keldo. "Kahjuks oleme korduvalt näinud, kuidas Urmas Reinsalu ei juhi riigieelarve kontrolli erikomisjoni kooskõlas selle eesmärgi ja ülesannetega, vaid kasutab erikomisjoni endale ja oma erakonnale poliitilise platvormi tekitamiseks," lisas ta ning tõi selle näitena välja Reinsalu osalusel loodud Pere Sihtkapitali rahastamisega seonduva. 

Reinsalu ütles oma avasõnavõtus aga, et tema hinnangul on väited nagu ei oleks tema juhitud komisjonil pädevust selle küsimusega tegelda, kuna see pole eelarvega seotud, vastuolus rahvusvaheliselt kokkulepitud avaliku sektori kontrolli baasprintsiipidega, mis on sätestatud ülemaailmse auditiorganisatsiooni INTOSAI dokumentides ning millega on ühinenud ka Eesti. 

"Riigieelarve kontrolli komisjon ülesanne ei ole ainult riigikontrolli raportite arutelu ja järelevalve, vaid ka omapoolsete küsimuste ja teematõstatustega tõhustada avaliku sektori kontrolli," rõhutas Reinsalu.

"See, kuidas Eesti riigis täidetakse EL sanktsioonipoliitikat ning milliseid teid kasutatakse sanktsioonidest möödahiilimiseks, on seotud üheselt riigi toimimisega ning riigieelarvest nendeks ülesanneteks eraldatud vahendite kasutamisega," jätkas ta. "Jutt käib ka laiemalt kogu riigi usaldusväärsusest ja juhtimisest, mis on eelduseks riigi tegevusele kõigi rahaliste vahendite kasutamise lõikes," lisas Reinsalu.

Moodustada võidakse parlamendi uurimiskomisjon

Isamaa liige Priit Sibul väljendas toetust Odinetsi ideele moodustada teema käsitlemiseks parlamendi uurimiskomisjon, kuna sellel on märksa suuremad võimalused ja õigused kui parlamendi probleemkomisjonidel.

Hiljem teatas ka riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik, et tema hinnangul tuleks tekkinud usalduskriisi lahendamiseks moodustada riigikogu uurimiskomisjon, kuna riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on kõik kutsutud isikud kohustatud uurimiskomisjoni ette ilmuma, selgitusi andma ning küsimustele vastama.

Kiik saatis ka vastava pöördumise riigikogu juhatusele ja fraktsioonide esimeestele.

Kell 11.38 otsustasid komisjoni häältega 10-2 alustada istungiga. Vastu hääletasid Keldo riigieelarve kontrollikomisjonist ja Randpere korruptsioonivastasest komisjonist.

Seejärel andis maksu- ja tolliameti tolliosakonna tolliformaalsuste valdkonnajuht Külli Kurvits ülevaate tolli tööst, sanktsioonidest kinnipidamise kontrollimisest ning avastatud rikkumistest.

Konkreetsete ettevõtete kohta Kurvits maksukorralduse seaduses sätestatud piirangutele viidates infot ei jaganud.

Reinsalu ja Helme teatasid, et neil komisjoni esimeestena on õigus kokku kutsuda uus istung ja koostada selle päevakord. Nad lubasid peaministriga konsulteerides leida ka talle sobiva aja istungil osalemiseks.

Istungile kutsutud peaminister Kallase kõrval ei osalenud sellel ka juhtumi keskmes olevate ettevõtete Metaprint AS tegevjuht Martti Lemendik ja Stark Logistics AS-i tegevjuht Kristjan Kraag.