"Ukraina on viimastel kuudel üha intensiivistanud oma rünnakuid droonidega Venemaa pinnale. Nad, jälgides rahvusvahelist õigust, valivad sõjalisi objekte – seda erinevalt Venemaast, mis pommitab valimatult tsiviilobjekte," ütles Eesti õhuväe endine ülem, brigaadikindral reservis Jaak Tarien. "See ei ole esmakordne, et nii kaugele kui Pihkvasse Ukraina rünnakud ulatuvad, aga nende rünnakute koordineeritus, kui mitu rünnakut täna öösel toimus ja edukus näitab, et Ukraina on väga hästi käima saanud oma droonisõja," lisas ta.

Sama märkis ka Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik: "Ukraina on näidanud üha suurenevat võimet droonidega Venemaal objekte tabada."

Kannik ütles, et nii sõjaväelennuväljana kui ka tsiviillennuväljana kasutatavat Pihkva lennuvälja rünnati eri andmetel 10 kuni 22 drooniga ja ilmselt Vene õhutõrje enamikku neist alla tulistada ei suutnud. Rünnakus sai esialgsetel andmetel pihta neli-viis transpordilennukit Il-76 ning ühe allika väitel ka üks strateegiline pommitaja Tu-22. Lisaks sai tabamuse ka Vene teise spetsnazi kasarmu Pihkvas.

Julgeolekuekspert Rainer Saks tõi esile, et ilmselt kasutati rünnakus Ukraina enda välja töötatud droone, kuna lääneriigid ei pruugi lubada oma droone Venemaa territooriumil korraldatavate rünnakute tarbeks kasutada.

"Ma eeldaks, et Ukraina soovis kindlasti alustada nende rünnakutega varem, juba kevadel, enne suurema pealetungi algust lõunas. Nende kaitsetööstuses on olnud ka personalimuudatusi, mis nagu kinnitab seda, et mingid protsessid ei kulgenud nii kiiresti, kui nad soovisid. Aga nüüd me näeme, et need rünnakud muutuvad iga nädalaga järjest tõhusamaks. Nii et usutavasti see võimekus on Ukrainal nüüd olemas ja seda siis arendatakse edasi," rääkis Saks ERR-ile.

Brigaadikindral Tarien selgitas ka sellise droonirünnaku võimalikke tehnilisi aspekte, tuues võrdluseks Eesti õhuväes kasutusel oleva õppereaktiivlennuki L-39. "Selline väike kahekohaline lennuk kulutab umbes tonn kütust 800 kilomeetri läbimiseks. Drooni saab teha natuke kergema, natuke aerodünaamilisema, ta ei pea inimballasti kandma, aga kuskil pool tonni kuni 800 kilo kütust peab ta ikkagi ära kandma, pluss siis veel lõhkelaeng."

Omaette teema on aga sellise drooni kohale juhtimine, rõhutas ta.

"Kõige suuremaks tehniliseks väljakutseks oleks ilmselt juhtimissüsteem, et kuidas ikkagi täpselt tabada militaarsihtmärki nii kaugel. Sellel on ka palju erinevaid lahendusi, aga nad kipuvad eeldama kas otsenägemisega raadiosidet või siis läbi satelliidi. Ma ei oska kommenteerida ega hinnata, kas Ukraina on tehniliselt võimeline eelprogrammeerimist nii usaldusväärselt tegema, et eelprogrammeeritud droonid tabavad 800 kilomeetri kaugusel sõjalist objekti, lennuvälja ja sihtmärke. Aga võib-olla suudavad," arutles Tarien.

Rünnak näitas Venemaa kaitse lünkasid

Kannik rõhutas seda, et rünnak Pihkva lennuväljale, mis asub linnulennult ja üle Valgevene liikudes 700 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, toob esile Venemaa nõrkused.

"See on ikka väga kaugel ja on kaks võimalust: kui need droonid ei tulnud Ukraina territooriumilt, vaid tulid Venemaa enda territooriumilt, mis sellisel juhul oleks Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) täielik läbikukkumine. Või teine võimalus: kui need tulid Ukraina territooriumilt ja läbisid nii pika maa, siis see on Vene õhukaitse ja õhutõrjesüsteemide täielik läbikukkumine," rääkis Kannik.

"Kui need asjad on lastud välja Venemaa või Valgevene territooriumilt, siis see näitab ikkagi väga suure rühma inimeste vaba tegutsemist nendel territooriumitel, kuna me räägime siin rohkem kui kümnest erinevast droonist. Seda üks või kaks meest teha ei suuda, selleks oli vaja selgelt suuremat rühma. Nii et venelaste jaoks on selles mõttes väga palju küsimusi," tõdes Kannik.

Ka Tarien pidas Ukraina erioperatsiooni Venemaa territooriumil võimalikuks.

"Mida lähemale tulla, seda väiksemaks drooni mõõtmed jäävad. Mõnekümne kilomeetri kauguselt me võime isegi rääkida akudega propellerdroonidest. Mida lähemale sihtmärgile saab, seda lihtsamaks muutub ka juhtimine ja täpse tabamise tagamine ja seda kergemaks see droon muutub," rääkis Tarien.

Kui rünnak lähtus Venemaa pinnalt, siis pidi tema sõnul olema tegemist "tõsise operatsiooniga, mida üksikvõitleja kindlasti ära ei tee", lisas ta.

Vene õhuvõime sai tugeva löögi

Eksperdid tõdesid ka, et nii mitme lennuki kaotamine tähendab tõsist lööki Venemaa õhujõudude suutlikkusele, eriti arvestades ka varasemaid samasuguseid kaotusi.

"Transpordilennukite kaotus ja strateegiliste pommitajate kaotus on Venemaa jaoks arvestatav asi. Ega neid strateegilisi pommitajaid, mis oleksid lennuvõimelised, venelastel tõenäoliselt rohkem kui 20–30 ei ole. Kui nendest on nüüd viimaste nädalate jooksul kaotatud kolm kuni neli, siis see on juba väga suur protsent," rääkis Kannik.

"Venemaa lennukitööstus on olnud mõõnas ja alarahastatud juba aastakümneid, uute [lennukite] loomise võimet neil praktiliselt ei ole," rõhutas ka Tarien.

Tema hinnangul võis Pihkvas paikneda mõniteist transpordilennukit Il-76 ning kokku võib neid Venemaal olla sadakond.

"Kindlasti annab see (lennukite kaotus - toim.) löögi, sest vägede kiire liigutamine on väga vajalik ja need üldnumbrid Venemaa puhul, kui palju mingit platvormi neil on, ei tähenda alati, kui palju neist on töökorras, see võib ulatuda ainult mõnekümne protsendini nendest, mis on töökorras," lisas ta. "Kui nüüd kaks kuni viis lennukit, millest on räägitud, sai tõsiselt kannatada, siis see on kiirele mobiilsusele oluline löök Venemaal," tõdes Tarien.

Kui osutub tõeks ka väide, et kahjustada sai ka üks pommituslennuk Tu-22, siis see oleks Venemaale veel suurem löök, lisas ta. "Neid on [Venemaal] veel vähem ja need teevad Ukrainale tõsist pahandust, sest nende pealt lastakse rakette välja Ukraina suunas. Nii et kui see on tõsi, siis see on väga suur võit Ukrainale."

Mõju Eestile väike

Kannik ja Tarien ei pidanud öise rünnaku mõju Eesti julgeoleku jaoks siiski märkimisväärseks, kuna seal baseerunud õhudessantdiviis sõdib praegu Ukrainas ning on suure osa oma koosseisust seal kaotanud.

"Sellest algsest Pihkva diviisist, kus oli kolm polku – kui sellest ka ühe polgu jagu võitlejaid on alles, on hästi. Enamus nendest on saanud kas surma või raskelt vigastada lahingutes, see on uuesti komplekteeritud ja kindlasti mitte sama kvaliteetsel tasemel, nagu ta alguses oli," rääkis Kannik.

"Ma ei usu, et nendest väga palju praegu seal Pihkvas viibis ja konkreetset infot, et nende üksust oleks tabatud, ka ei ole – see oli see teine spetsnazi (Vene eriüksus - toim.) üksus, mida tabati, aga mis muidugi ka on olnud meie piiri ääres rahuajal ja olnud väga ohtlik üksus meie jaoks," lisas ta.

Tarien jäi oma vastuses üldisemaks: "Ma ei arva, et midagi oleks muutunud. Meie piiri taga on endiselt agressiivne riik, kes on meist umbes 100 korda suurem. Ta on sõjas Ukrainaga näidanud, et ta inimlikke ja õiguslikke piire oma tegevuses ei sea. Ma ei näe, et meie julgeolekuolukord oleks selles osas muutunud."

Oidsalu: sellised rünnakud võiksid muuta ka lääne suhtumist

Julgeolekuekspert ning endine kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu tõi esile, et Ukraina rünnakud Venemaa pinnal asuvate sihtmärkide vastu võiksid muuta ka lääneliitlaste üldist hoiakut.

"Mina loodan, et kui tuleb vajadus Eestit kaitsta, siis NATO ja Eesti on ka valmis Pihkva lennuvälja ründama, nii nagu Ukraina seda praegu teeb. Sest meil on kogu Ukraina sõja taustal üks teema, millest me ei ole väga rääkinud – see on see, et lääs psühholoogiliselt täna ei ole valmis viima sõjategevust Venemaa territooriumile," ütles Oidsalu.

"Ja sõja puhul võidakse hakata ka Eesti juhtkonda survestama, et kuulge – olge ja kaitske ainult omaenda territooriumi piires. Aga see on väga keeruline, arvestades seda, kui kitsal maasiilul me siin oleme vastu merd," lisas ta.

"Meie tolerants sellise asja suhtes peab kasvama ja Ukraina rünnakud on seda kasvatanud. Aga me peame ikkagi läänes sellest tabust lahti saama, et Vene territooriumi ei pommitata. Tervikuna on selline tundlikkus siiani kogu sellest Ukraina toetamise poliitikast ja sellest salaamitaktikast välja paistnud," tõdes Oidsalu.