Oluline 3. septembril kell 16.40:

- Rumeenia mõistis karmilt hukka Venemaa õigustamatud rünnakud Doonaul;

- Erdogan ja Putin arutavad esmaspäevasel kohtumisel viljalepet;

- Peterburis põleb naftaterminal;

- AFP: Venemaa tugevdab kaitset lõunarindel;

- Esimene oluline läbimurre saavutati pärast nädalaid kestnud miiniväljade puhastamist.

- Kaks inimest sai viga, kui Venemaa ründas 25 drooniga Odessa infrastruktuuri.

Zelenski: Ukraina ja Prantsusmaa töötavad kahepoolse garantii kallal

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas pühapäeval, et Ukraina ja Prantsusmaa töörühmad töötavad kahepoolse garantiidokumendi kallal, vahendas portaal Unian.

Zelenski kohaselt oli tal "üksikasjalik ja konkreetne" vestlus Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga.

"Arutasime üksikasjalikult olukorda lahinguväljal, kõiki suundi. Andsin edasi kiireloomulised kaitsevajadused ja tänasin võimsa kaitsetoetuse ja pideva abi eest meie sõdurite võimekuse laiendamisel. Prantsusmaa hindab väga vabadust ja aitab seda kaitsta," ütles ta.

Lisaks arutasid Zelenski ja Macron ka Musta mere julgeoleku spetsiifikat ja Kiievi loodud viljakoridori, mida tuleks pikendada.

Samuti leppisid nad kokku koostöö tugevdamises mereteede kaitsmisel.

"Julgeolekugarantiide kokkulepe on oluline: meie meeskonnad – Ukraina ja Prantsusmaa – töötavad kahepoolse garantiidokumendi kallal," ütles riigipea.

Zelenski arutas Macroniga veel ka ettevalmistusi ülemaailmseks rahutippkohtumiseks ja Prantsusmaa juhtrolli rahuvalemi elluviimisel.

Ukraina presidendi sõnul on ülimalt tähtis, et sellega ühineksid võimalikult paljud riigid, eelkõige niinimetatud globaalsest lõunast.

"Prantsusmaa ja selle ettevõtted osalevad meie kaitsetööstuse foorumil, mida aktiivselt ette valmistame. Selles on ka kokku lepitud," võttis ta jutu kokku.

Rumeenia mõistis karmilt hukka Venemaa õigustamatud rünnakud Doonaul

Rumeenia kaitseministeerium mõistis pühapäeval jõuliselt hukka Venemaa "korduvad rünnakud" Doonau piirijõe Ukraina-poolse taristu vastu Odessa oblasti lõunaosas ja nimetas neid õigustamatuteks, vahendas BNS.

Ministeerium "kordab kõige karmimal moel, et need rünnakud tsiviilsihtmärkide ja taristu vastu Ukrainas on õigustamatud ja sügavas vastuolus rahvusvahelise humanitaarseaduse reeglitega".

Moskva okupatsioonivägi ründas ööl vastu pühapäeva droonidega "tsiviiltööstuse hooneid" Doonau ääres, teatas varem Ukraina peaprokuröri büroo Telegramis.

Rünnaku tulemusena sai kaks inimest vigastada ja nad toimetati haiglasse.

Ministeerium lisas, et Venemaa rünnakud ei kujutanud endast hetkekski otsest sõjalist ohtu Rumeenia territooriumile ega territoriaalvetele.

Erdogan ja Putin arutavad esmaspäevasel kohtumisel viljalepet

Türgi president Tayyip Erdogan ja Venemaa president Vladimir Putin arutavad esmaspäevasel kohtumisel Musta mere viljalepet. Erdogani välispoliitikanõuniku sõnul loodab Türgi Venemaa leppesse tagasi tuua.

"Meil on selles juhtiv roll. Me näeme üle maailma tugevat toetust viljakoridori taastamiseks," ütles Erdogani nõunik Akif Cagatay Kilic.

"Esmaspäevasel kohtumisel arutatakse viljaleppe olukorda. Me oleme ettevaatlikud, kuid loodame saavutada edu, kuna see olukord mõjutab kogu maailma," sõnas ta.

Ukraina peamiseks viljaekspordi kanaliks on alates juulist olnud Doonau jõgi. Jõe sadama infrastruktuur sai kannatada ka pühapäevahommikuses Venemaa droonirünnakus, mis vigastades vähemalt kahte inimest.

Peterburis põleb naftaterminal

Venemaa meediakanal Fontanka teatas pühapäeval Ruchi naftaterminali põlengust Peterburis. Fotodel on näha suitsusambaid, mis olid kerkinud terminali kohale.

Venemaa eriolukordade ministeeriumi teatel anti teateid tulekahjust Venemaa suuruselt teises linnas kohaliku aja järgi kell 11. Angaari hõlmava tulekahju raskusastet tõsteti kohaliku aja järgi kell 11.18.

Ohvritest pole teatatud.

Mitmed bensiinijaamad, lennubaaside angaarid ja muud taristupunktid Venemaa territooriumil on olnud sihtmärkideks 2022. aasta veebruarist saati.

AFP: Venemaa tugevdab kaitset lõunarindel

Ukraina sõjavägi peab praegu Venemaa peamiseks pealetungiks lahinguid kirdeosas, täpsemalt Kupjanski linna lähistel, Põhja-Harkivi oblastis ja Lõmani lähedal metsades, teatas AFP oma Ukraina sõja analüüsis.

Samal ajal on Ukraina peamised pealetungioperatsioonid suunatud lõunasse, kus nad liiguvad Aasovi mere kallaste poole, püüdes läbi lõigata Krimmi poolsaare maismaakoridori.

Ukraina asekaitseminister Hanna Maliar kutsus vaatlejaid üles mõõtma Ukraina edusamme mitte kilomeetrites või meetrites, vaid selle järgi, et oleme sellistes tingimustes edukad edasi liikuma.

Ukraina ametnike sõnul on Venemaa püüdnud hoida Ukraina vägesid töös valdavalt staatilisel kirderindel, kuid Venemaal on olnud aega tugevdada ka oma kaitset lõunaosas, sealhulgas paigutada sinna miine. Sügavad kindlustused on aeglustanud Kiievi edusamme selles suunas.

Samal ajal peavad ukrainlased tegelema tööjõu, õhujõu- ja suurtükimoona nappusega. Ning eesootav sügisene vihmaperiood lisab niigi raskele lahingule veelgi hoogu juurde. Mudane pinnas takistab Kiievi jalaväge ja rasketehnikat, kirjutas AFP.

Läbimurre Zaporižžja lähedal

Läbimurre Zaporižžja all saavutati pärast nädalaid kestnud hoolikat miinitõrjeoperatsiooni. Tarnavski väljendas veendumust, et vägede edasiminek kiireneb, kui nad liiguvad teise, vähem kindlustatud kaitseliini poole.

Kindral hindas, et Venemaa oli suurema osa oma ajast ja ressurssidest, ligikaudu 60 protsenti, pannud välja esimese kaitseliini kindlustamiseks. Seevastu ainult umbes 20 protsenti oli pühendatud nii teisele kui ka kolmandale reale. See Moskva strateegiline otsus põhines eeldusel, et Ukraina väed ei murra läbi esialgsest kaitsest.

Tarnavski ütles oma esimesel intervjuul pärast läbimurret, et Ukraina väed asuvad praegu esimese ja teise kaitseliini vahel. Nad on laiendanud oma tegevust läbimurde mõlemal küljel ja tugevdavad aktiivselt kontrolli hiljuti omandatud territooriumi üle.

"Oleme nüüd lõpetamas nende vaenlase üksuste hävitamist, mis teevad katet Vene vägede taganemisele nende teise kaitseliini taha," ütles Tarnavski intervjuus.

Ukraina väed puhastasid nädalaid tohutut miinivälja, mis takistas nende edasiminekut. Jalaväe sapöörid puhastasid teed jalgsi, samal ajal kui miinivälja taha paigutatud Vene väed võtsid Ukraina armee edenemist oodates kaitseasendi. Nad võtsid sihikule Ukraina sõidukid, kasutades suurtükimürske ja droone.

Nüüd, mil miiniväli on puhastatud, on Vene armee kaotanud suure osa oma eelistest. "Esimesel ja teisel kaitseliinil on väga suur vahe," ütles kindral The Guardiani vahendusel.

Ulatuslik droonirünnak Odessa piirkonnale

Venemaa korraldas pühapäeva varahommikul kolm ja pool tundi kestnud droonirünnaku Odessa piirkonna lõunaosadele, tabades Doonau jõe sadama infrastruktuuri ja vigastades vähemalt kahte inimest, teatas Kiiev.

Ukraina õhutõrjesüsteemid tulistasid pühapäeva varahommikul alla 25-st Iraanis toodetud Shahed droonist 22, mille Venemaa Odesasse saatis, vahendas Reuters Ukraina õhujõudude teadet Telegramis.

Ukraina lõunaosa sõjaväe juhtkond teatas sotsiaalmeedias, et rünnakus Doonau tsiviilinfrastruktuurile sai vigastada vähemalt kaks tsiviilisikut. Doonaust on saanud Ukraina peamine teraviljaekspordi transpordikanal.

Musta mere koridorist on väljunud neli laeva

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles laupäeval, et veel kaks laeva on läbinud ajutise Musta mere laevakoridori, mis loodi pärast seda, kui Venemaa juulis ÜRO toetatud teraviljaekspordilepingust taganes.

"Kaks laeva on edukalt läbinud meie ajutise viljakoridori," postitas Zelenskiy X-i, mida varem tunti Twitterina.

President ei nimetanud laevu täpsemalt ega öelnud, millal need olid läbisõidu lõpetanud. Reedel teatasid ametnikud, et kaks laeva on koridorist l läbinud – seega on koridori kasutanud neli laeva.

Zelenski ütles, et Ukraina taastab Mustal merel tõelise meresõiduvabaduse. Ta lisas: "Vabadus nõuab otsustavust."

Venemaa on blokeerinud Ukraina sadamad alates 2022. aasta veebruarist ja ähvardanud pärast ÜRO toetatud kokkuleppest lahkumist käsitleda kõiki laevu potentsiaalsete sõjaliste sihtmärkidena.