Meedias on kõlanud erinevate Keskerakonna liikmete toetus- ja vastuavaldusi juhikandidaatide kohta. Muu hulgas on erakonna aseesimees Jaanus Karilaid öelnud, et ei taha erakonnas jätkata, kui Kõlvart esimeheks saab.

"See on küll kurb uudis ja negatiivne sõnum, eriti enne kongressi. Ma arvan, et juba praegu on pingeid ja emotsioone liiga palju ja kardan, et mõned erakonnakaaslased unustavad, et pühapäeval on kongress, aga elu on ka esmaspäeval ja sõltumata kongressi tulemustest tuleb edasi koos liikuda," kommenteeris Kõlvart "Esimeses stuudios".

Ka Kiik tunnistas, et erakonna sees on pinged ning valimiskampaania on tasavägine. Ta ei arva aga, et erakond oleks lepitamatus olukorras.

Nii Kõlvarti kui ka Kiige sõnul on erakond pingelisest kampaaniast väsinud.

"Suurem osa erakonnakaaslastest soovib, et see protsess juba lõpeks. Ma kardan, et mõni erakonnakaaslane ei arvesta, et emotsioone, pingeid, kampaaniarelvi, mida kasutatakse, ei ole võimalik kohe pärast kongressi riiulile panna. Nende pingetega tuleb siis eraldi tegeleda, et inimesed tunneksid, et ka pärast kongressi on võimalik koostööd teha. Olukord on pingeline, niisama see mööda ei lähe, aga kui koos sellega tegeleme, usun, et ka suudame pärast kongressi edasi minna," rääkis Kõlvart.

Kiik sõnas, et pinged erakonnas on olnud juba aasta aega, aga nüüd on need rohkem avalikkuse ees.

"Uudised, mida meediast oleme lugenud, et küll vajab erakond uut ideoloogiat, nime, esimeest, küll on erakonna koht surnuaial – neid väljaütlemisi on olnud väga pikalt. Selles vaates ma ka loodan, et pärast kongressi, sõltumata sellest, kes võidab, ka selline kampaania lõpeb ehk erakonna liikmed ei tohiks ise olla erakonna suurimad kriitikud. Ja kahtlemata selline pidev erakonna enda ründamine tekitab pingeid ka erakonna sees. Aga loodan, et saame sellest üle ja olen ka seda meelt, et liikmed on väsinud sellest kampaaniast," rääkis Kiik.

Kõlvarti sõnul on praeguse juhi Jüri Ratase juhtimisel tekkinud Keskerakonnas olukord, kus kriitika või teistmoodi mõtlemine on saanud negatiivset vastukaja. "Kui sa ei toeta konkreetseid ettepanekuid, mis tulevad erakonna esimehe poolt või sul on teine arvamus, siis sa oled erakonna lõhkuja," ütles Kõlvart.

"Sa kohe satud vaenlase rolli, kui sul on soov mõelda või käituda teistmoodi," lisas ta.

Kiige sõnul ei vasta Kõlvarti väited tõele. "Küsimus on stiilis. Kui sa lähed erakonda ründama läbi meedia – seda tegi (eelmisel aastal erakonna esimeheks kandideerinud) Jaan Toots, Igor Gräzin, veel mitmed liikmed – ehk maha tegema, ütlema, et erakonda ootab häving jne, kui erakonna liikmed ise tõmbavad erakonna ootust alla, räägivad, kuidas meil pole toetajaid, ideoloogiat, kuidas me ei saa aru, mille eest erakond seisab, siis ka erakonna valijad vaatavad, et see erakond ise ka ei tea, mida ta tahab," rääkis Kiik.

"Keskerakonna liikmed võivad minu poolest hommikust õhtuni pidada debatti erakonna sees, juhatuse koosolekutel, volikogu koosolekutel, aga kui minnakse meediasse otseses mõttes erakonda maha tegema nii enne kui ka pärast riigikogu valimisi, siis sellest küll erakond ei võida," lisas ta.

Kõlvart omakorda vaidles, et Keskerakonnas ei ole sisedebatti olnudki, sest seda ei kiidetud heaks. "Iga sisedebati algatus pälvis emotsionaalseid kommentaare ja hinnanguid," ütles ta.

Juhikandidaadid vaidlesid saates ka selle üle, mis põhjusel on Keskerakonna toetus kukkunud ja kaotus riigikogu valimistel suur tuli.

Kiige sõnul on peamine toetuse languse põhjus Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse. Ta selgitas, et kohe sõja alguses kukkus Keskerakonna toetus nädalaga mitu protsenti ja valimisteks sellest täielikult ei taastunudki. "Umbes viis-kuus mandaati läks puhtalt sellepärast, et Venemaa sõda Ukrainas võttis meilt nii eesti kui vene valijaid," märkis ta.

Teine valimiskaotuse põhjus on Kiige sõnul see, et erakonna rahaline seis oli raske ja kampaania seetõttu väiksemamahulisem kui varem.

Kolmas põhjus on Kiige sõnul see, et Keskerakond eelmise aasta suvel opositsiooni kukkus. "Me olime vähem pildis, saime vähem meediapinda, meie ministrid olid lahti lastud," selgitas ta.

Ka Kõlvarti hinnangul oli põhjuseid mitu ja tema sõnul hakkas erakonna toetus langema juba 2017. aastal. Tema sõnul on aga võimalik ka vähesema rahaga teha valimistel hea tulemus ning ta tõi näiteks Tallinna linna, kus kandidaadid 2021. aasta kohalikel valimistel said võrreldes 2017. aastaga rohkem hääli vaatamata sellele, et kogu erakonna üldine toetus kukkus.

Kõlvart nõustus Kiigega, et valimiskaotuses on suur roll sellel, et Keskerakond koalitsioonist välja kukkus. Ta oli aga kriitiline põhjuse üle, miks erakond opositsiooni langes.

"Kui tõime riigikogus sisse eelnõu, mille autor oli Isamaa ja mis pandi kokku Isamaa fraktsioonis – selleks on jäänud selles failis ju ka vastav jälg. Kui algatati Isamaa (peretoetuste) eelnõu menetlust Keskerakonna fraktsiooni initsiatiivil, siis tegelikult seda teemat hakati kohe arutama – mis toimub, milleks seda vaja on, mida see tähendab, kuhu see viib, kas on olemas mingi kokkulepe, mida see tegelikult tähendab. Keegi neile küsimustele ei suutnud vastata. Oli ka väga otse esitatud küsimus, kas me saame aru, kuhu see viib, kui me läheme mitte ainult kaitsma, vaid algatama opositsioonierakonna ehk Isamaa eelnõud, meie läksime ja olles koalitsioonis me hakkasime koguma allkirju opositsioonierakonna eelnõule," meenutas Kõlvart.

"Jaa teame ju, et Reformierakonnast tuli kohe kindel signaal, mida te teete, milleks seda vaja on, konkreetselt tulid Reformierakonna esindajad ja küsisid, mida te teete. Ka meie küsisime nii fraktsioonis kui ka erakonna esimehe käest, et mida me teeme, millega see asi lõpeb. Ja ma tean, mida sa hakkad ütlema – et see asi lõppes sellisel viisil sellepärast, et me ei toetanud eestikeelsele haridusele ülemineku eelnõud. Ja seda ei olnud ka koalitsioonilepingus, siin oli ka vähemalt seletus. Mida kindlasti ei olnud koalitsioonilepingus, kokkulepet, et me läheme Isamaa eelnõud toetama. Millega see asi lõppes? Meie kukkusime välja koalitsioonist, aga Isamaa sai koalitsiooni sisse," lisas ta.

Kiige sõnul tehti kõnealune eelnõu, mille idee tuum oli paljude erakondade platvormides, Keskerakonna fraktsioonis. "Tõsi, see algatati opositsioonis, erakondadega koos, täpsemalt algatas selle neli erakonda viiest ehk pea kogu parlament. Aga see, et koalitsioon lagunes, selle põhjused olid natuke mitmekihilisemad. Tollele konkreetsele eelnõule tegi Reformierakond obstruktsiooni, tegi sinna mingid muudatusetepanekud sisse, see eelnõu seisis piltlikult öeldes sahtlis. Aga koalitsioon lagunes kaks päeva pärast seda, kui Keskerakond hääletas koos EKRE-ga alushariduse eelnõu vastu ehk eestikeelsele haridusele ülemineku vastu. Ja siis tõesti kaks päeva hiljem peaminister tegi pressikonverentsi, kus teatas, et tulenevalt konkreetsest eelnõust, see oli viimane piisk karikasse, saatis valitsuse laiali," kommenteeris Kiik.

"Nii et kui räägime põhjustest, siis tuleb rääkida mõlemast. Ühe (peretoetuste) eelnõu puhul tõesti oli eestvedajaks keskfraktsioon, teise (eestikeelsele haridusele ülemineku) eelnõu puhul olid sina üks, kes taotles, et fraktsioon sellele vastu hääletaks, tead seda ise ka. Ja tegelikkuses, kui rääkida koalitsiooni lagunemisest, ei saa öelda, et üks oli põhjuseks ja teine oli kuidagi juhus. Teine oli isegi suurem, kaalukam argument," lisas ta.

Nii Kiik kui ka Kõlvart olid nõus, et Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni lõppemine oli viga. Kiik tunnistas, et Reformierakond oli keeruline partner, kuid oleks tulnud rohkem pingutada ja kokkulepped koalitsiooni sees leida. Kõlvarti hinnangul poleks Keskerakond pidanud oma koalitsioonipartnerit ründama, vaid ise valitsusest lahkumisest teatama, kui oli näha, et koostöö ei suju.