Kõlvart: tahan teha Keskerakonnast peaministripartei
Pühapäeval Keskerakonna uueks esimeheks valitud Mihhail Kõlvart ütles "Vikerhommikus", et tal pole isiklikku ambitsiooni saada peaministriks, küll aga on tal soov viia Keskerakond uuesti peaministriparteiks.
"Iga erakonna esimees peab võimaluse korral olema täitevvõimu juures. See on eesmärk ehk seda valikut pole, kas sa oled ainult erakonna esimees ja minister või ainult erakonna esimees ja linnapea. Keskerakonnal praegu kõrgemat positsiooni täitevvõimu juures pole ja Tallinna linnapea ongi meil kõige tähtsam positsioon. Ja need ametid tuleb ühendada, ehkki see on keeruline. Ja tulevikus, kui Keskerakonna esimees soovib pretendeerida ka riigi tasandil mingile positsioonile, siis tuleb ka need positsioonid ühendada. Nii nagu teevad praegused juhtivad koalitsioonipoliitikud," rääkis Kõlvart.
Kõlvart lisas, et küsimus tema peaministriambitsioonidest pole originaalne, nagu ka tema vastus. "Mu vastus on, et jah, ambitsioon on olemas. Aga see pole isiklik ambitsioon. Mul on ambitsioon, et Keskerakonnast saaks peaministri erakond."
Kommenteerides pühapäeval toimunud erakonna esimehe valimisi, tunnistas Kõlvart, et nii temal kui ka Tanel Kiigel olid suures plaanis võrdsed võimalused ja võrdne toetus parteis on neil ka pärast valimisi.
"Sellepärast ma täna ei räägiks võidust. See võit tuleb siis, kui mõlemad potentsiaalid kokku panna. See oleks tegelik võit. Kui me saame Taneliga koos tööd teha ja ajalugu Tallinna linnavalitsuses näitab, et meil oli seal suurepärane koostöö, siis pole see risk, vaid võimalus."
Kiik jätkab fraktsioonijuhina, Hanimäe kohal küsimärk
Esmaspäeval tund pärast "Vikerhommiku" intervjuud "Terevisioonile" antud usutluses kinnitas Kõlvart, et Tanel Kiike ta riigikogu Keskfraktsiooni juhi kohal välja vahetada ei plaani. Küll aga andis Kõlvart mõista, et Keskerakond võib saada uue peasekretäri.
"Ma ei tea, miks peaks tekkima selline otsus (Kiik fraktsiooni juhi kohal välja vahetada - toim)? Ei ole sellist plaani." Peasekretär Andre Hanimäe välja vahetamine on aga Kõlvarti sõnul arutelu koht. "Aga imelik oleks, kui ma annaks Andrele sellest meedia kaudu teada. Aga see teema vajab arutelu ja seda juhatus juba täna ka arutab."
Rääkides sellest, mille poolest erineb tema juhitav Keskerakond Jüri Ratase või ka Edgar Savisaare omast, ütles Kõlvart, et iga uus juht toob enda stiili.
"Põhimõtteliselt on Keskerakond sama ideoloogiaga erakond - meie peamine eesmärk on ühiskonna konsolideerimine. Aga erakond vajab selgemaid sõnumeid. Viimasel ajal polnud päris aru saada, mida Keskerakond tähendab."
Vaata Kõlvarti intervjuud "Terevisioonile"
"Valijatele ei tohi valetada"
Saatejuhi palvele täpsustada, milles Keskerakonna sõnumite segadus siis seisnes, tõi Kõlvart välja selle, kuis Keskerakond ja mis põhjendustega erinevaid koalitsioone vahetas.
"Me jõudsime lühikese perioodi jooksul olla erinevates koalitsioonides. Me saatsime eelnevalt välja sõnumi, et välistame koalitsiooni ühe erakonnaga (Jüri Ratas välistas algselt koalitsiooni EKRE-ga - toim). Siis me tegime selle erakonnaga koalitsiooni ja väitsime, et selle eesmärk on hoida ära ühe teise partei (Reformierakonna - toim) võimule pääs. Ja siis me tegime selle erakonnaga koalitsiooni. Meie valija oli selle kõige peale väga segaduses."
Küsimusele, kas tema välistab koalitsiooni EKRE-ga, Kõlvart otse vastata ei soovinud ja ütles, et tema sõnum on, et valijatele ei valetata.
"Kui me lubame, et ei tee, siis ei tee. Täna pole selle (EKRE-ga koalitsiooni üle - toim) mõtet arutada, sest see pole ilmselt selles riigikogu koosseisus ka võimalik. Aga kui ühel erakonnal on Eesti rahva toetus ja EKRE-l see on, siis pole kellelgi õigust öelda, et tal puudub õigus olla valitsuses. Kas Keskerakond seda teeks (ühist valitsust EKRE-ga toim), seda on vara öelda ja see pole ka ühe inimese otsus."
Süüdistusi Ukraina teema tõrjumises peab ebaõiglaseks
Kunagine Keskerakonna esimees Andra Veidemann teatas vahetult pärast Mihhail Kõlvarti võitu, et astub erakonnast välja. Ta viitas ka sellele, et Kõlvart oma kõnes kordagi ei maininud Ukrainat.
Kõlvarti sõnul on Veidemanni otsus tema jaoks kurb, aga ta peab etteheiteid ebaõiglaseks.
"Kongressil ütlesin, et ma tean, et erakonnas on inimesi, kes mind ei toeta praegu ja isegi kardavad tulemust. Aga palusin aega, et saaksin tõestada, et olen seda positsiooni väärt. S.t teha igapäevast tööd ja aega, et saan end tegudega tõestada. Mis puudutab Ukrainat, siis see ei olnud õiglane minu suhtes. Ma olin peaaegu esimene Eesti poliitik, kes külastas Ukrainat juba mullu märtsi alguses ehk vahetult pärast sõja puhkemist veebruaris. Ükski omavalitsus pole toetanud Ukrainat nii palju kui Tallinn. Võtsime vastu pea 50 000 ukrainlast ja oleme saanud neilt palju tänusõnu."
Esmaspäeva hommikuse seisuga oli Veidemann äriregistri andmetel Keskerakonna liige ja kokku oli erakonnal esmaspäeva hommikuse seisuga liikmeid 13 151. Ajalooliselt on Keskerakonnal olnud ka üle 15 000 liikme.
Iga kaotatud mandaat läks maksma 50 000 eurot
Keskerakonna keeruline rahaline seis ei võimaldanud neil teha teiste suurte erakondadega võrreldavat kampaaniat riigikogu valimistel ja see võis olla ka osaliselt põhjuseks, miks nad kaotasid 10 kohta parlamendis. Kõlvart ütles, et toetajad tulevad siis, kui erakonnal on pakkuda ideid.
"Inimesi saab ühendada, kui meil on selge sõnum. Kui on olemas inimeste toetus, siis tuleb ka rahaline toetus. See on lihtne matemaatika," leidis pühapäeval 54 enamhäälega Tanel Kiige ees Keskerakonna esimeheks valitud Mihhail Kõlvart.
Ta selgitas, et Eesti erakondade suurim toetusallikas on riigitoetus ja see sõltub omakorda valimistulemusest. Iga võidetud või kaotatud mandaat tähendab erakonnale võidetud või kaotatud 50 000 eurot.
Kaja Kallas oleks pidanud astuma tagasi või andma selgeid vastuseid
Kommenteerides Kaja Kallase ümber viimaseid nädalaid olnud skandaali ütles Kõlvart, tegemist pole Kaja Kallase pere probleemiga, vaid institutsionaalse kriisiga.
"Täna on tekkinud pikk järjekord, kes soovivad kritiseerida peaministrit. Minu meelest pole see Kaja Kallase pere probleem, vaid institutsionaalne kriis. Kui puudub usaldus selle institutsiooni vastu, siis on see võimu probleem. Tagasiastumine oleks õige signaal ja lahendaks selle kriisiolukorra."
Kõlvart ütles ka, et kui austatud peaminister oleks andnud ise selgeid hinnanguid, oleks ehk olukord mõneti teine, aga praegu ei saa inimesed aru, mis sõnum võimu poolt antud on.
Ta ütles, et peaminister andis varasemalt pidevalt mõista, et igasugu äri Venemaaga on välistatud. Ka see, mis pole otseselt sanktsioonide all.
"Ma arvan, et ebaeetiline oli see, et peaminister pika perioodi jooksul andis mõista, et pole midagi arutada. Et Venemaaga äri ei ole võimalik, sh riigiettevõtetel ja ka siis, kui sanktsioone otseselt ei rikuta. Ta andis sellise signaali ühiskonnale, et on nulltolerants ja asi on mustvalge. Sa ei saa nüüd anda teistsugust hinnangut," sõnas Kõlvart.
Toimetaja: Urmet Kook
Allikas: Vikerhommik; Terevisioon