"Me oleme kavandanud ülemineku eestikeelsele õppele etapiviisiliselt, esmalt lähevad üle lasteaiad. See on just selleks, et lapsed valmistuksid üleminekuks eestikeelses koolikeskkonnas õppimiseks. See tähendab, et lasteaiad peavad eestikeelsele õppele üle minema juba järgmise aasta 1. septembril," ütles minister ERR-i venekeelsete uudiste portaalile rus.err.ee.

"Eraldi lähevad [eestikeelsele õppele üle] esimesed klassid. Seal ma ei näe vajadust lisa-aastaks, et nad õpiksid ainult eesti keelt, kuna meil on metoodika selliste laste eesti keeles õpetamiseks, kes ei valda keelt. Me kasutame seda juba 23 aastat – see on keelekümblus. Esimesed klassid peavad alustama selle metoodikaga, mis aitab õpilastel nii ainet omandada kui ka eesti keel ära õppida. Me teame, kuidas seda teha ja me valmistume selleks," kinnitas Kallas.

"Neljandad klassid sama moodi: ka nemad lähevad üle [eestikeelsele õppele] ja ka seal hakkavad lapsed õppima spetsiaalse metoodika alusel. Õpetajad on selleks ette valmistatud – nad teavad, kuidas õpetada eesti keeles lapsi, kes ei pruugi keelt osata. Igal aastal alustavad esimesed ja neljandad klassid eesti keeles. Kuue aastaga jõuame aste-astmelt selleni, et kõik klassid on läinud üle eesti keelele. Need lapsed, kes sel või eelmisel aastal alustasid õpet vene keeles, kes ei ole keelekümbluses, jätkavad ka edaspidi vene keeles ja ka lõpetavad kooli vene keeles," selgitas Kallas.

Minister vastas nii ERR-i palvele kommenteerida president Alar Karise välja pakutud ideed anda vene õpilastele üks täiendav aasta ainult eesti keele omandamiseks.

"Ma olen käinud välja mõtte, et teeks nii, et võtaks ühe vaheaasta ja õpetaks ainult eesti keelt. Noor inimene õpib aastaga, isegi poole aastaga keele ära. Ja siis me saame jätkata eriala ainetega ja eesti keeles. Üks aastakadu ei ole nii koormav ja surmav tänases maailmas, noored ikka käivad välismaal koolides ja tulevad tagasi. Tasuks mõelda, see võibolla lihtsustab eesti keelele üleminekut," rääkis Karis kolmapäeval ETV saatele "Pealtnägija" antud intervjuus.

Kallas leidis siiski, et algkoolis pole sellist vaheaastat vaja.

"Kui president pidas silmas, et vaja oleks nullaastat nendele, kes astuvad esimesse klassi, siis sellega ma nõus ei ole. Seal pole lapsele täiendavat aastat vaja, ta suudab samaaegselt omandada nii ainet kui ka keelt. Muidugi läheb see aeglasemalt, kuid meil on metoodika ja me tegeleme sellega," kinnitas haridusminister.

Ministri sõnul valmistatakse siiski nendele põhikooli lõpetajatele, kes ei valda piisaval tasemel eesti keelt, üleminekuaasta täiendusprogramm.

"Seal on probleem selles, et üheksanda klassi lõpetajate seas on üsna palju õpilasi, kes ei valda eesti keelt sellisel tasemel, et astuda näiteks kutsekooli. Selleks me töötame praegu välja aastast täiendusprogrammi, mida hakkame nimetama täiendaastaks, nendele lastele, et nad saaksid ühe aasta tegelda eesti keele õppimiseks ja siis edasi juba ametit õppida," ütles Kallas.

Eelmise aasta detsembris vastu võetud seadusemuudatustega viiakse kõik Eesti üldhariduskoolid üle eestikeelsele õppele. Seaduse kohaselt on koolide ja lasteaedade õppekeel eesti keel. Esimesena lähevad eestikeelsele õppele üle lasteaiad ning esimesed ja neljandad klassi, see toimub 2024/25 õppeaastal.