Rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos ütles ERR-ile, et maksutõusude mõju järgmisel aastal riigieelarvele on märkimisväärne.

"Selle tõttu laekub täiendavat tulu umbes 300 miljonit eurot," ütles Klaos. "Kõige suurema osa moodustab käibemaksutõus 20 protsendilt 22 protsendile. Selle maht on ligikaudu 235 miljonit eurot," selgitas ta.

Klaose sõnul on järgmisel aastal oodatav kogu maksutulu aga üle 600 miljoni euro suurem võrreldes kevadprognoosiga.

"Lähtuvalt meie rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist on ka sõltuvalt majanduse tugevamast olukorrast, eelkõige tööturu tugevamast olukorrast ja keskmise palga kiiremast kasvust veel täiendavalt laekumas maksutulu. Viimase majandusprognoosi järgi on järgmise aasta maksutulu suurem üle 600 miljoni euro võrreldes sellega, mis oli kevadel oodatud," rääkis Klaos.

Rahandusministeeriumi praeguses prognoosis ei ole veel sees tulu, mis peaks tulema alles planeerimisel olevatest maksudest.

"Eelarve on puudujäägis ja ka selle täiendava tuluga koos on järgmisel aastal prognoositud puudujääk eelarves 1,2 miljardit ehk riigi kulud on ikka oluliselt suuremad kui tulud ning seda kogu ulatuses ühes eelarveprotsessis kärpida on kindlasti väga keeruline, kui mitte öelda ebarealistlik," rääkis ta.

"Aga mida saame öelda juba praegu, et koalitsioonileppes lepiti kokku veel mitmeid erinevaid tulumeetmeid. Seal on näiteks, mis on palju kõneainet saanud praegu, automaks, erinevate keskkonnatasude tõusud, teekasutusmäära korrigeerimine. Aga nende osas praegu meil prognoosis mõjuarvutusi sees ei ole, kuna eelnõud veel lõplikult valmis ei ole ja need täiendavad tuluallikad on kindlasti ka eelarveläbirääkimistel laual. Arutatakse üle, kuidas lõplikud skeemid kehtestatakse ning kui palju selle tulemusel lisatulu ka eelarvesse laekub," rääkis Klaos.