Iga päev viiakse Eestist Venemaale nii elektroonikat kui tehaste sisseseadeid, nii toitu kui plastikuid. Eesti enda ettevõtetest palju enam tarvitavad Eesti piiripunkte teiste Euroopa Liidu riikide firmad.

Välisminister Margus Tsahkna sõnul ei jõua Eesti üksinda seda kraani kinni keerata. "Küll aga saaksid kahjustada meie ettevõtted," tõdes Tsahkna.

Näiteks läinud aasta lõpus, kui valitsus käskis Eesti riiklikul raudteevedajal Operailil Venemaa sõidud lõpetada, astus asemele Läti riiklik vedaja Latvijas Dzelzceļš. Niisiis usutakse valitsuses, et piiririigid peaks kaubavahetusele ühiselt lõpu tegema. Tsahkna sõnul räägitakse sellest ka naabrite seas.

"See surve ju kasvab, et võtta midagi erakorralisemat ette. Nii Poolas, kui ka Leedus, kus on valimised tulemas, käib päris tõsine arutelu nendel teemadel," ütles Tsahkna.

Valgevene kõrval olevas Leedus ja Poolas räägiti piiri sulgemisest rohkem siis, kus Vene sõjafirma Wagner Valgevenesse suundus. Septembri alguses tõdes Leedu president Gitanas Nausėda, et piiride täieliku sulgemise küsimus hakkab oma tähtsust minetama.

"Kui olukord muutub keeruliseks, tegutseme ühel viisil. Kui olukord jääb selliseks nagu praegu või isegi stabiliseerub, peame tegutsema teisiti. Keegi ei taha jälle lihtsalt lõbu pärast piire sulgeda," ütles Nausėda Leedu rahvusringhäälingule.

Siiski usub Tsahkna, et kaubavahetuse piiramisest tasub Poola, Leedu, Läti ja Soome välisministritega rääkida.

"Me saaksime kasvõi, kui me seda kõik ühiselt teeme, otsustada, et sanktsioonialuste kaubagruppide transiit üle Venemaa kolmandatesse riikidesse ei toimu," pakkus Tsahkna. Sellest, et sanktsioneeritud kaupasid viiakse Venemaale väites, et need on teel Kesk-Aasiasse, on räägitud juba mitu kuud.

Tsahkna lisas, et Euroopa Liidu ülest üksmeelt kaubavahetuse sulgemine või piiramine ei vajaks.

"Neid võimalusi on ka Euroopa Liidu raami väliselt, kuidas me piiririikidena saame ise reguleerida. Me oleme ikkagi suveräänsed riigid," rõhutas Tsahkna.

Soome pole kaubavahetuse peatamiseks valmis

Peaminister Kaja Kallas tõdes, et seni pole teised piiririigid Eesti ettepanekuga kaasa tulnud.

"See töö käib edasi, seal on kõvasti veenmist vaja olnud teha. Aga praegu see ei ole olnud edukas," tõdes Kallas.

Kallas meenutas, et kui Eesti lõpetas Vene turistidele viisade andmise, tulid sellega kaasa nii Läti, Leedu kui Poola ning hiljem ühines nendega Soome.

"Praegu ei ole kedagi kaasa tulemas," ütles Kallas. "Põhiline mure riikidel on just see, et kui me ei tee seda kõike koos, ja seal on võtmeks ikkagi ka Soome, siis kaubaveod liiguvad kuhugi mujale. Ja me karistame oma ettevõtjaid."

Täpsustavale küsimusele, et miks siis kõik ühiselt ei soovi kaubavedusid peatada, vastas Kallas: "Ma ei tahaks panna näppu peale konkreetsetele riikidele aga... Soome. Aga praegu meil ei ole olnud seda ühtset arusaama ja kokkulepet."

Kallas rõhutas, et Soome uue peaministri Petteri Orpoga pole ta sel teemal veel suhelnud kuid lubas seda teha.

Läbi piiririikide liigub Venemaale ka suurte Euroopa tööstusriikide kaup.

Kaja Kallas tõdes, et Euroopa Liidus laiemalt piiride sulgemiseks üksmeelt ei ole. "Euroopas on selline sõjaväsimus. Ja tegelikult need asjad liiguvad vales suunas nendes riikides, kes sellest sõjast on kaugemal," märkis Kallas ning tõi näiteks Austria gaasiostud. "Ja selliseid märke me näeme veel. Sealt ei ole tuge sellele, et tehke."

Margus Tsahkna sõnul ei ütle ükski Euroopa Liidu riik otse, et soovib Venemaaga tegemist teha. "Aga koridorides on näha, et see lobi tööstuste ja kapitali poolt ikkagi käib. Ja see on täiesti normaalne," sõnas Tsahkna.

Reinsalu: eelmises valitsuses oodati Euroopa-ülese kokkuleppe taga

Ka endine välisminister Isamaa esimees Urmas Reinsalu usub, et piiririigid peaks ühiselt Venemaa suunalise kaubavahetuse seisma panema. Ta tegi niisuguse ettepaneku ka möödunud aasta suvel, kui Isamaa, sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond koalitsioonikõnelusi pidasid.

"Aga see ei leidnud toona Reformierakonna toetust, et piiririigid selle kokkuleppe teeksid," meenutas Reinsalu. "See minimaalne ühisnimetaja jäi toonases koalitsioonilepingus, et Eesti seisab selle eest, et Euroopa Liidu tasemel maismaa kargo sulgeda."

Seda positsiooni esitles Reinsalu läinud sügisel ka Euroopa Liidu tasandil. "Aga see ei jõudnud üle-Euroopalise kokkuleppena komisjoni tasemest kõrgemale. Järelikult enamik riike oli sellele vastu," ütles Reinsalu.

Reinsalu sõnul ei saanud ta piiririikide tasandil kokkulepet otsida, sest Eestil selle jaoks ametlikku positsiooni ei olnud.

Kaja Kallas mäletab teisiti. "Ma ei tea, miks Urmas Reinsalu praegu püüab seda kuidagi halvemas valguses näidata," ütles Kallas, kelle sõnul polnud neil Reinsaluga välispoliitilistes küsimustes ühtegi eriarvamust. "Miks ta üritab seda pilti praegu selliselt maalida, peab küsima tema enda käes."

Kallase kinnitusel on Eesti kogu sõja jooksul olnud seisukohal, et piiririigid võiks kaubavahetuse Venemaaga üheskoos lõpetada ka juhul, kui Euroopa üleselt seda kokkulepet ei saavutata. "Seda me oleme püüdnud rääkida kolleegidega piiririikidest. Et nii, nagu me tegime viisadega, et me saaks seda teha ka kaubale," kordas Kallas.

"Ei olnud tegelikult Eesti Vabariigil seda positsiooni, sest me ei jõudnud koalitsioonilepingus kokkuleppele," jäi ka Reinsalu enda sõnade juurde.