Sellest, et mullu vastu võetud määrus vajab üle vaatamist, rääkis nii ministeerium kui ka teatriavalikkus juba aasta alguses, kui selgusid esimesed uue määruse ja hindamismetoodika alusel välja makstud toetusesummad.

Esimese versiooni määruse muudatusetest, mis puudutasid eelkõige linna- ja eraetendusasutusi, saatis ministeerium kooskõlastusringile mai alguses.

Mõne päeva eest rahandusministeeriumile saadetud eelnõus soovib ministeerium lisada munitsipaal- ja eraetendusasutuste hindamismetoodikasse täiendava hindamiskriteeriumi, milleks on eelarve realistlikkus. Selle alusel hinnatakse etendusasutuse kalendriaasta eelarvet etendusasutuse prognoositava loometöö mahu järgi.

Eraetendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse senist ülempiiri 900 000 eurot soovitakse langetada 600 000 eurole. Muudatus tehakse selleks,
et taotletava toetuse ülempiir vastaks rohkem tegelikele tegevuskuludele, nende mahule ja eelarvetele ning oleks kooskõlas ka toetuse andja tegelike eelarvevõimalustega.

Varem on teatriavalikkus, sealhulgas praegune kultuuriministeeriumi kantsler Kristiina Alliksaar, toetuse vähendamise otsust kritiseerinud.

Samuti soovib ministeerium määrusesse lisada sätte, millega antakse toetuse andjale õigus jagada munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlusvooru eelarvest kuni neli protsenti nende taotlejate vahel, kellel võrreldes eelmiseks kalendriaastaks määratud toetusega tegevustoetus väheneb.

Lisaks soovitakse muuta toetuse taotlemisele eelnenud etendusasutusena tegutsemise aja nõuet. Muudatusega soovitakse kaheaastane tegusemisaja nõue muuta viieaastaseks.

Samuti soovitakse toetuse eraldamise koondhinne tõsta 70-lt 75-le ning lisatakse, et munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust ei eraldata
etendusasutusele, kelle puhul hindamismetoodika esimese kriteeriumi (senise etendustegevuse kunstiline tase) hinnati alla 15 punktiga 20-st võimalikust või teise kriteeriumi (loominguliste plaanide kunstiline huvitavus ja veenvus) alla 12 punktiga 15-st võimalikust. Ministeerium leidis, et lävendit on vajalik tõsta, sest piiratud eelarvevahendite tõttu taotlusvoorus ja aastast aastasse suureneva taotlejate arvu tõttu on põhjendatud toetuse täpsem sihistamine tugevaimate taotluste vahel.

Eelnõuga antaks komisjonile ka volitus teha kuni viie munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotleja puhul ettepanek määrata neile toetus kolmeks aastaks. Sellised etendusasutused on need, kes seda ise soovivad, kelle taotlus sai koondhindeks vähemalt 75 punkti 100-st võimalikust, keda ei hinnatud esimese kriteeriumi puhul hindega alla 15. punkti või teise kriteeriumi puhul hindega alla 12. punkti ja kes valitakse hindamismetoodika alusel moodustatud paremusjärjestuse alusel.

Selle aasta era- ja munitsipaalteatrite vooru tehti taotlusi 9,7 miljoni euro eest, samal ajal oli vooru eelarve oli ligi 3,72 miljonit eurot.

Õiguskantsler: hinnete kujunemine väärib seletuskirja

Õiguskantsler Ülle Madise sõnul on temalt mitmel korral palutud selgitust etendusasutuste rahastamise kohta. Ühe küsimusena on avaldajad palunud kontrollida, kas kultuuriministri eelmise aasta määrus ja selle lisaga sätestatud hindamismetoodika, on ikka kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega.

Kirjas kultuuriministeeriumi kantslerile Kristiina Alliksaarele sõnas Madise, et kuigi hindamismetoodika kujunemist määruse seletuskirjas välja toodud ei ole, ei saa abstraktselt hinnates öelda, et hindamiskriteeriumid on etendusasutuste seadust silmas pidades ilmselgelt meelevaldsed ega aita kaasa seaduse eesmärgi saavutamisele.

"Täitevvõimul on toetuse tingimuste määramisel avar otsustusruum. See, kuidas rahvuskultuuri edendada ning tagada etenduskunstide valdkonna mitmekesisus ja etendusasutuste piirkondlik kättesaadavus, on poliitiline valik, millesse õiguskantsler sekkuda ei saa. Soovitan ministeeriumil siiski uute kriteeriumide kujundamisel lisada määruse seletuskirjale ka hindamismetoodika seletuskiri. Kriteeriumide kujunemise põhimõtted peavad olema kõigile kõrvalise abita arusaadavad. Põhjendused aitavad muu hulgas veenduda selles, et nende
kriteeriumide järgi koheldakse määrusega hõlmatud etendusasutusi võrdselt," sõnas Madise.

"Õigusselguse huvides soovitan ministeeriumil täpsustada ka toetuse suuruse arvestamist ja toetuse tagasinõudmist puudutavaid sätteid," lisas õiguskantsler.

1. novembril 2022 jõustus etendusasutuse seaduse uus redaktsioon, millega anti muu hulgas kultuuriministrile volitusnorm kehtestada määrusega riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuste taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord. Lisaks kehtestati määrusega munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika.