Luhametsa küla elaniku Henri Otsingu kodu jääb praeguse seisuga Nursipalu harjutusvälja laiendamisest üsna napilt välja.

Otsing rääkis ETV saates "UV faktor", et kogu info Nursipalu harjutusvälja laienemise kohta on ta saanud meedia kaudu. "Siiani kogu informatsiooni, mida mina tean, teab ka kogu ülejäänud Eesti, kui ta jälgib meediat," tõdes ta, lisades, et Tsoorus toimus siiski 21. novembril riigi esindajate kohtumine volikogude liikmetega, kuhu kohalikud elanikud tema sõnul viimasel hetkel juurde lubati.

"Eks me üritame sellest olukorrast aru saada. Peamine probleem on see, et ei saa aru, mis toimub, kõik on ebaselge ja tuleb tulla teie stuudiosse, et natuke küsida ministrilt, mis saab," sõnas Otsing.

Antsla vallavolikogu liige Kaspar Kurve ütles, et temal tekkisid esimesed aimdused harjutusvälja võimaliku laiendamise plaani kohta pisut rohkem kui kuu tagasi, kui volikogus sellest üldises võtmes räägiti. Kurve hinnangul on riigiametnikud teinud senises protsessis kommunikatsioonivea.

"Kui kaitseminister Hanno Pevkur ja ametnikud Tsoorus kohtusid, siis ütlesin, et ministril oleks paslik vabandada kommunikatsiooniämbri eest, sest kõlakad olid õhku lastud septembris, mina kuulsin võib-olla oktoobris. See, mida need inimesed peavad iga päev läbi elama, kas mu kodu jääb alles, mitte midagi ei tea, siis ma arvan, et me ei anna endale aru, mida see ühe inimesega võib üldse teha. Siinkohal oleks tulnud kommunikeerida, et sõbrad, rahunege, teeme nii ja nii. Aga samamoodi esimene kohtumine kaitseministeeriumiga ei olnud üldse mõeldud kohalikele elanikele, ei olnud mõeldud kaasavana, vaid volikogude esimeestele. Ja minister alustas koosolekut, öeldes, et ta eesmärk on kaasata. Need on ainult sõnad, teod näitavad midagi teistsugust," kommenteeris Kurve.

Kaitseminister Hanno Pevkur rääkis saates, et ta kohtus harjutusvälja laiendamise küsimuses kõigepealt kohalike vallavanemate ja volikogude esimeestega ning juba siis pakkus välja, et kohtub kohe nädala pärast kohalike elanikega. Pevkuri sõnul ei leitud aga ühist vaba aega kohtumiseks enne 21. novembrit.

"On loomulik, et vallavanemad viivad selle info volikogudesse ja seal tekib info kulgemine, mis ka teieni jõudis. Tõepoolest, loomulik samm oleks vallavanemad, volikogud, inimesed ja siis läheme edasi. Tõesti on kahju, et üks kuu sinna vahele jäi, sest ma soovisin tulla kohe järgmisel nädalal. Ma ei varja seda. Seda teavad teie volikogude esimehed ja vallavanemad," rääkis Pevkur.

Tartu Ülikooli riigiõiguse lektori Paloma Krõõt Tupay hinnangul on valitsus kogu protsessis rutanud.

"Mul tunne, et siin on tõepoolest ka info olnud ebaselge või võib-olla isegi ajast ette rutanud ja seetõttu on tekkinud ka selline vastasseis. Sest kui räägime ikkagi planeerimisest, siis just see hinnang, kas mul pole mingit muud alternatiivset kohta, kuhu näiteks oma projekti paremini sobitada ja ka neid keskkonnamõjusid, need peaksime eelnevalt ära hindama," ütles ta.

"Peaksime alustama sellest, et vaatame, kas see maatükk on see kõige parem ja sobivam ja kui me selle alusel oleme planeeringu koostanud, siis saame alles öelda, kellelt võib-olla peame midagi ära võtma, kelle omandit peame piirama. Kui me räägime sellest, et riigil on võimalik avaliku huvi puhul inimeste kinnisvara omandada, siis üldiselt eeldame, et selle aluseks on esmalt vastav planeerimisotsus. Ma ei alusta kinnisasja äravõtmisest, vaid ma alustan sellest, et ma vaatan, kas saan sinna üldse midagi teha," lisas Tupay.

Otsingu sõnul on ka ebaselge see, millistel tingimustel saaks tema, kelle kodu jääb napilt harjutusvälja võimalikest uutest piiridest välja, oma kodu riigile võõrandada, kui ta seda sooviks.

"Võin kinnitada, et kui teie maa jääb piirist välja, aga sooviksite sealt ära liikuda, siis on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on valmis teiega rääkima, et näiteks teie kinnistu omandada samadel tingimustel nagu neil, kes on alas sees," lisas Pevkur Otsingule.

Ministri sõnul on õigus ka Nursipalu harjutusvälja laienduse piiridest välja jäävatel kinnistuomanikel võimalik saada hüvitist, millele lisatakse motivatsioonitasu.

Pevkur selgitas, et praegu otsitakse koos kohalikega erinevaid võimalusi. Nende seas on variant, et inimesele jääb maa alles, kuid riik saab seda kasutada, samuti on variant, et inimestele ehitatakse lähipiirkonda uued majad, samuti, kui inimene soovib, müüb ta oma maja riigile maha.

Pevkur tõi Saksamaalt näite, et kui Luhametsa küla elanikud kõik sooviksid, siis võib kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) arutada ka varianti, et kogu küla liigutatakse harjutusväljast kaugemale. "Kui Luhametsa oleks valmis selleks näiteks, leiame uue maa ja riik ehitab välja uue küla, siis julgen väita, et kaitsevägi on sellest huvitatud. Aga arvan, et me ei saa kogu külaga sellele kokkuleppele," sõnas Pevkur.