Valitsuskabinet toetas esmaspäeval kaitseminister Hanno Pevkuri esitatud harjutusväljade arendamisega seotud kompensatsioonimeetmete paketti, millega plaanitakse suurendada kohalike omavalitsuste toetusi ja määrata neljale Nursipaluga seotud omavalitsusele kokku ühekordselt 10 miljoni euro suurune investeeringutoetus. Raha eraldamise otsuse peab kaitseminister siiski veel eraldi tegema, rõhutas valitsuse pressiesindaja.

Kokku suunatakse lähiaastatel Võrumaale ligi 200 miljonit kaitseinvesteeringuid, teatas kaitseministeerium pressiteate vahendusel.

Pakett koosneb kolmest kompensatsioonimeetmest.

- Kohalikele omavalitsustele senisest suurema püsiva häiringu toetuse maksmine, mis arvutatakse häiringu mõjuala pindala ning mõjualas asuvate eluruumide arvu põhjal. Toetust makstakse kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle territooriumil paikneb harjutusväli ja harjutusvälja ümbritsev ala sõltuvalt harjutusvälja iseloomust kuni nelja kilomeetri ulatuses harjutusvälja piirist, kui mõjualal paiknevad ehitisregistrisse kantud eluruumid.

Samuti laieneb hüvitiste saajate ring – eelpool nimetatud tingimustele vastab 16 omavalitsust: Alutaguse vald, Anija vald, Antsla vald, Kadrina vald, Kiili vald, Kuusalu vald, Lääne-Harju vald, Narva-Jõesuu linn, Pärnu linn, Rõuge vald, Saarde vald, Saku vald, Tapa vald, Toila vald, Võru linn ja Võru vald. Kokku suureneb omavalitsustele iga aasta makstav summa enam kui ühe miljoni euro võrra, senise 292 000 eurolt 1,35 miljoni euroni.

- Kümne miljoni euro suuruse ühekordse investeeringutoetuse maksmine seoses Nursipalu harjutusvälja laiendamisega, arvestades nii elanike arvu kui harjutusvälja pindala. Toetuse suurus on Võru vallale kolm miljonit eurot, Rõuge vallale kaks miljonit eurot, Antsla vallale kaks miljonit eurot ning Võru linnale kolm miljonit eurot.

- Rakendada 50-protsendise omaosalusega investeeringutoetust otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel harjutusväljast tulenevaid häiringuid (peamiselt müra ja vibratsioon), võimaldades hoonete konstruktsioone vastupidavamaks muuta. Selleks lepitakse kohalike omavalitsustega lähiajal täpsemalt kokku meetme rakendamise tingimused ja ulatus.

Kaitseminister Pevkuri sõnul tähendab uus pakett seda, et juba 2019. aastast makstud kompensatsioonid muutuvad suuremaks ja püsivamaks.

"Harjutusväljade kompensatsioonimeetmed peegeldavad vastastikust tasakaalu ning vastutust riigi ja kohaliku kogukonna vahel. Toetused annavad kohalikele omavalitsustele rohkem kindlustunnet ja aitavad kompenseerida harjutusväljadest tulenevaid häiringuid ja mõjusid," ütles kaitseminister.

Pevkur täiendas, et kokku suunatakse lähiaastatel Võrumaale kaitseinvesteeringutest ligi 200 miljonit eurot, mis on läbi aastate suurim investeering Kagu-Eestisse nii lühikese aja jooksul.

Lisaks tutvustas kaitseminister põhimõtteid erakinnistute omandamiseks. Harjutusvälja laiendamise käigus tagatakse õiglane kompensatsioon kinnisasjade omanikele vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele (KAHOS). Omandamisel püütakse jõuda kokkuleppele kinnisasja omanikuga ning tagada, et omandamise tõttu jääks inimene vähemalt sama heasse olukorda.

 "Hoonestatud kinnisvara hüvitusväärtuse määramisel lähtutakse asenduskulust või, kui see pole võimalik, vara ülesehitamise kulust. Eluhoonetega hoonestatud kinnistute hüvitisväärtuse määramisel on võimalik kulumit mitte arvestada," ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse riigivara valdkonnajuht Tambet Tõnisson.

Kaitseminister Pevkur selgitas hiljem ERR-iga rääkides väljaostusummade kohta annavad professionaalsed kinnisvaraehindajad oma hinnangu ja riigi kaitseinvesteeringute keskus teeb inimesele siis vastava pakkumise. "Ja selle pakkumise pinnalt on inimesel võimalus - kui ta soovib - võta alternatiivne hinnapakkumine ja siis püütakse jõuda siis konkreetselt iga inimesega personaalse kokkuleppeni. Ehk igaühega tehakse nii-öelda rätsepalahendus, kuidas saada võimalus sellise inimesega ühise keele leidmiseks. Nii et meie läheneme ikkagi igale inimesele personaalselt," rääkis Pevkur.

"Keeruline julgeolekuolukord nõuab Eesti kaitsevõime suurendamist, mille oluliseks osaks on harjutusväljad. Meie eesmärk on leida tasakaal Nursipalu ja teiste harjutusväljade arenduse ning kaasnevate mõjude leevendamiseks," ütles Pevkur varem saadetud pressiteate vahendusel. "Oleme kohalikele elanikele koostöö ja riigikaitsesse panustamise eest väga tänulikud."

Pevkur ütles AK-le, et selleks, et leevendada inimestele otse müra mõjusid tehakse uued meetmed, näiteks akende vahetuse meede. "Aga selle me lepime tulevikus omavalitsustega täpselt kokku, et kas seda hakkab administreerima Võrumaa arenduskeskus või läheb see näiteks läbi KredExi," sõnas Pevkur.