Üha ärevamaks muutuv olukord Läti-Valgevene piiril paneb Läti piirivalvet järeldama, et just Läti on praegu Valgevene jaoks peamine illegaalse migratsiooni sihtmaa. Pühapäeval püstitati senine rekord, kui Läti piirilt tõrjuti tagasi 256 inimest. Läinud nädalaga oli neid kokku ligi 900 ja tänavu kokku üle 7800.

Piirivalvejuhtide sõnul on sisserändajaid tõrjuda keeruline, sest nad liiguvad suurte, 50-60 inimesest koosnevate rühmadena. Enamik neist püüab Lätti tulla seal, kus tara pole, üle mõne kitsama jõekoha näiteks, ja püütakse tulla ka sealt, kus traat on. Valgevene pool toimetab inimesed lihtsalt Läti piiril asuva okastraadini ega luba enam neid tagasi Valgevenesse.

Läti koondab nüüd Valgevene piirile suuremaid jõude. Juba on piirivalvel abiks politsei, kuid saabuvad ka kaitseväelased ja Läti ajaloo suuremast sõjalisest õppusest osavõtjad. Läti on palunud piirivalvureid appi ka Leedust. Et piiri tõhusamalt kaitsta ja suunata sinna veel rohkem inimesi, kaalutakse Silene piiripunkti sulgemist. Kui nii läheb, on edaspidi võimalik Läti-Valgevene piiri ületada vaid ühes kohas.

Läti-Valgevene piiri väljaehitamine aga saab nüüd riigilt rohkem raha ja loodetavasti ka hoogu. Seni on see takerdunud paljudesse uurimistesse, korruptsioonikahtlustesse ja kriminaalasjadesse. See on muutnud väga ettevaatlikuks nii tööde tellijad kui ka teostajad, samas on piiritara ja piiri jälgimise seadmeid vaja hädasti ja väga ruttu. Nagu ütles piiril käinud Läti uus president Edgars Rinkevičs: "Nüüd enne millegi tegemist kolm korda mõeldakse ja seejärel mõeldakse kolm korda ümber. Ehitus aga ei edene."

Lahkuv kaitseminister Ināra Mūrniece leiab, et idapiiri kaitsekorraldus, rajatised ja tehnika tuleb üle vaadata ka sõjalisest vaatenurgast.

"Läti kaitsejõudude komandör on saanud ülesande hinnata idapiiri sõjalise kaitse vajadusi," rääkis Mūrniece. "Loomulikult tuleb piir välja ehitada ja siseministeeriumi ülesanne on paigaldada tara, jälgimisseadmed ja kaablid ning teha seda kõike võimalikult kiiresti. Kuid piir tuleb välja ehitada ka sõjalise kaitse seisukohalt. Näeme, kui kiiresti olukord Valgevenes muutub. Osa Wagneri grupist on naasnud Venemaale, osa Aafrikasse, kuid osa on endiselt Valgevenes. Olukord võib muutuda väga kiiresti, see on üks meie aja suuremaid väljakutseid," leiab Mūrniece.

Idapiiri kindlustamine moodustab osa ka Läti uuest kaitsekontseptsioonist. Kaalutakse, milliseid tankitõkkeid, metall- või betoonrajatisi on piirile vaja. Läti kaitseministri sõnul võivad kõne alla tulla ka tankitõrjemiinid. Läti kaitsejõudude komandör kindralleitnant Leonīds Kalninš kinnitab siiski, et see meede on mõeldud sõjaajaks ja rahuajal miine piirile paigaldama ei hakata.