Politico vaatles, miks EL-i tippjuhtide kõned on tihti väga igavad. EL-i kõnekirjutaja seisab silmitsi mitme väljakutsega. Ta peab tekitama liikmesriikide publikus huvi Brüsseli poliitika vastu. Kõnekirjutaja peab veel arvestama, et lugusid rääkides peab poliitik suhtlema publikuga. 

Dan Sobovitz oli viis aastat Euroopa Komisjoni voliniku Maroš Šefčoviči kõnekirjutaja. 

"Euroopa poliitikud ei suuda kunagi jõuda kuulajatele lähedale, sest riiklikul tasandil on ka teisi esindajaid, nagu ajakirjanikud, kes tõlgendavad neile Brüsseli poliitikat," ütles Šefčovič

Sobovitzi sõnul peaksid EL-i poliitikud rääkima rohkem isiklikke lugusid ja siduma neid poliitikaga. Ka Hollandi poliitikutele kõnesid kirjutanud Renée Broekmeulen leidis, et EL-i poliitikute kõned on igavad. 

"Et rääkida väga abstraktne teema konkreetseks, tuleb lugusid jutustada. Populistliku retoorika vastu aitab vaid see, kui selgitada, mida Euroopa Liit tegelikult inimeste heaks teeb, mida see inimeste elude jaoks tähendab," ütles Broekmeulen. 

"Kõne peab olema üks lugu: üks inimene esitab selle, sellel on üks narratiiv," ütles Euroopa Komisjoni endise presidendi José Manuel Barroso endine kõnekirjutaja Vincent Stuer.  

Jean-Claude Junckeri ja von der Leyeni endine kõnekirjutaja Helene Banner ütles, et kõneleja eluloo õppimine on narratiivi arendamisel võtmetähtsusega element. "Junckeriga töötades oli tõesti oluline teada, kuidas ta mõtleb, mida ta loeb," millist luulet ta naudib, ütles Banner

Üks endine kõnekirjutaja ütles, et komisjoni kommunikatsiooni probleemid on seotud veel ka seal töötavate inimestega. "Enamik inimesi, kes komisjonis töötavad on juristid. Nad suhtlevad halvasti ja EL-i juristid on eriti halvad," ütles kõnekirjutaja. 

EL-is tuleb veel kogu jutt tõlkida sõna-sõnalt 24 ametlikku keelde. Kuna poliitiku jutt oli juba varem laialivalguv, siis lõpuks on lugejal väga raske aru saada, mida poliitik täpselt öelda tahtis.