Kui võrrelda praegust olukorda kinnisvaraturul situatsiooniga 2008. aastal, siis sarnasus on tehingute arvu langus.

"Eks tal natuke sarnasust on. Ka siis hakkas tehingute arv kõige esimesena vähenema, sellele tuli järgi tehingute hinnatase ehk ruutmeetri hind. Terve selle aasta oleme juba näinud seda, et võrreldes möödunud aasta samade aegadega on korteritehinguid keskmiselt kolmandiku võrra vähem," ütles kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Risto Vähi.

Väike langus on toimunud ka tehinguhindades ning ka kuulutustes on Vähi sõnul hindu alla lastud.

"Tehinguhindadesse on ta kaldunud eelkõige järelturul, kus on toimunud juba hinnalangus. Väikeste korterite puhul on näha isegi seda, et hetkel on see langus peatunud, mingi tase on saavutatud. Uusarenduste osas pole sellist langust näha, pigem antakse juurde parkimiskoht ja panipaik, aga see ei kajastu tehingu hinnas," ütles Vähi.

"Täna nüüd ja praegu nii hulle tegureid ei ole. Kinnisvaraturul selgelt ei ole täna parimad ajad, tehingute arvud on alla tulnud, hinnad tõsise surve all. Hinnad on ka tipust ca 10 protsenti allapoole ja pakkumist on üksjagu," sõnas kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Toompargi sõnul on turg ujunud viimased kolm kvartalit enam vähem ühtlaselt põhja lähedal.

"Hinnatipp oli eelmise aasta teises-kolmandas kvartalis. Neljandas kvartalis ja selle aasta esimeses kvartalis tulid hinnad allapoole, teises kvartalis mindi millimeetri võrra üles. Kolmandas kvartalis on hinnad teisest kvartalist õige pisut allpool, aga aasta alguse põhjast pisut ülevalpool," rääkis Toompark.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ütleb, et eelmisele kriisile eelnenud kinnisvara hinnamulli praegu näha ei ole ning korteri ruutmeetri hind liigub enam vähem samas rütmis keskmise palgaga. Järsu languse kinnisvaraturul võiks põhjustada see, kui tööturul midagi hullu juhtub.

"Täna vaadates erinevaid prognoose Eesti tööturu kohta, siis midagi sellist meid ees ei oota. Kuni inimesel on töö ja sissetulek, ei ole ka oodata, et mingid sundmüügid järgneks," ütles Nestor.