Nagu näitavad ka eelmisel nädalal üle antud 80 000 vastuallkirja, on automaksu idee Eestis ebapopulaarne. Eriti jaburas olukorras on fantoomautode omanikud ehk inimesed, kelle nimele on registris sõiduk, mida põhjusel või teisel füüsiliselt enam olemas pole. Neile tõttavad appi fantoomautode kokkuostjad. Üks neist ütleb otse – kui riik lüpsab meid, tuleb riiki vastu lüpsta.

48-aastane Dmitri Kondrakov ja 59-aastane Arno Sillat on elupõlised autoentusiastid. Paldiskis elav Dmitri on omanud kümneid masinaid ja mootorrattaid. Arno juhtis aastaid automüüjate ühendust AMTEL ning nüüd veab Turbas Mootorispordi Muuseumi.

Neil on veel üks ühine nimetaja – mõlemad on fantoomauto omanikud ehk nende nimele on registrisse jäänud sõiduk, mida enam tegelikult ei eksisteeri. Arusaadavalt, kui aasta alguses hakati rääkima automaksust, tegi see nii Dmitri kui Arno ärevaks.

"Esiteks üleüldse ei peaks maksu kehtestama neile, kelle auto on ajutiselt arvelt maha võetud. Mul näiteks mul on kaks masinat, mida ma ei kavatse kuhugi müüa, mis on ajutiselt arvelt võetud. Samuti mootorratas, mida ma aastaringselt ei kasuta. Neile aastaringne maks kehtestada ei ole päris õige," rääkis Dmitri.

Teemas on palju peensusi, aga lühidalt taustast. Eesti liiklusregistris on viimastel andmetel üle 1,2 miljoni sõiduki ja haagise, millest ligi 300 000 kanne on peatatud. See tähendab, et nende 300 000 puhul pole vähemalt kaks aastat tehtud tehnoülevaatust ega tasutud liikluskindlustust.

Kui osa peatatud kannetest on näiteks muuseumi- või suveautod, mis alaliselt liikluses ei osale, siis hinnanguliselt 100 000 kuni 200 000 on sellised, mida füüsiliselt üldse enam olemas ei ole.

"Kindlasti võib eeldada, et suur hulk nendest on tegelikult tänaseks päevaks juba jõudnud taaskasutusse, kas mõne uue toote sisse, et läbi vanametalli kokkuostu või taaskasutuse," rääkis transpordiameti liiklusteenistuse direktor Joel Jesse.

Probleemi süvendas romudirektiiv

Stsenaariume, kuidas auto füüsiliselt kaob, aga kanne inimese nimele alles jääb, on palju.

"Ühed jäid mulle kätte juba enne 2000ndaid. Müüsin maha, aga dokumendid läksid kaotsi. Ühe kohta tean täpselt, et masin sõitis ära Venemaale. Sellel oli samuti ostu-müügi leping, see jäi kuhugi, ma isegi ei tea kuhu, aga ma seda üles enam ei leidnud. Inimene ei kirjutanud autot ümber enda nimele, sõtitis sellega minema. Aga teiste kohta ma isegi enam ei mäleta," rääkis Kondrakov.

Dmitril oli kolm ja Arnol neli fantoomautot. Probleemi süvendas Euroopa Liidu nn romudirektiiv, mis sätestab, et sõiduki saab registrist lõplikult kustutada ainult ametliku lammutustõendi alusel. Autodele, millega pärast EL-i astumist ehk hiljem kui 1. mail 2004 pole tehtud ühtegi toimingut – pole üle vaadatud ega kindlustatud – anti amnestia, aga sealt edasi ükski masin arvelt maha ei saa ilma akrediteeritud lammutaja tõendita.

Kõik möönavad, et eesmärk, et vanu ronte ei lükataks metsa või uputaks karjääri, on hea, aga... "Probleem, mida see ei lahendanud tollel ajal, mis siis lihtsalt n-ö lükati tol hetkel edasi, mida teha selliste autodega, mida ei eksisteeri," üles Arno.

Jesse sõnul on riik murekohast teadlik ja see teema on aktiviseerunud käesoleva aasta kevadel ning riik otsib sellele küsimusele lahendust.

Olukord registrisse kuhjuvate "fiktiivsete autode" või "surnud hingedega" oli narr, kuid ei valmistanud omanikele suurt peavalu, kuni tänavu hakati rääkima registripõhisest automaksust.

Aga kus häda, tekib ka lahendus. Kui varem kirjutati sellest ainult siin-seal autofoorumites, siis kevadel hakkasid nii sotsmeedias kui oksjoniportaalides end reklaamima fantoomautode kokkuostjad.

Dmitri leidis näiteks mais Facebookist kellegi Marguse, kes reklaamis, et tal on juba sada rahulolevat klienti ja küsis ühe fantoomi oma nimele võtmise eest ainult 10 eurot. "Lugesin luulutust, võtsin temaga ühendust. Risk polnud suur. Kõige rohkem 10 eurot kaotad. Isegi kui see on pettus, see pole hirmus," rääkis ta.

Säilinud kuvatõmmised näitavad, et kõik käis Transpordiameti e-teeninduses ja vaid veerand tunniga müüs Dmitri kaks olematut masinat Margusele. "Tema andis oma andmed, millele ma sain auto ümber vormistada. Tema andmed langesid kokku nimega Facebookis. Registri iseteeninduses algatasin kasutaja vahetuse. Ja kõik. Tegi ära. Maksin riigilõivu ära. Kõik," kirjeldas ta.

Äri fantoomautodega pole seadusevastane

Transpordiamet ja politsei kinnitavad, et on samuti märganud, kuidas tehingud just peatatud registrikandega autodega on tänavu ligi kahekordistunud, aga – kuna nende hinnangul on äri küll kummaline aga seaduslik – siis ei ole seda eraldi süvitsi uuritud.

"Kuna see seaduses ju keelatud ei ole, et see on kahe isiku vaheline tehing, milles siis osapooled sõlmivad omavahel tingimustes kokku, siis me ei ole seda niimoodi fookuses hoidnud ja järge pidanud, et kui palju neid isikuid selliselt siis toimetavad," rääkis , Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse juht Inna Toater.

"Kui kaks osapoolt lepivad kokku oma õiguste üleandmises, siis loomulikult ega kätt ju vahele panna ei saa. Et üks on nõus võtma teise kohustuse üle, teine on nõus andma, isikud on sellest n-ö teadlikud, nad võivad seda teha," nentis Jesse.

Intervjueeritavad oskavad ainult oletada, mida kokkuostjad selliste kannetega edasi teevad. Asi tundub seda jaburam, et näiteks Margus, kes Dmitri kaks autot ära ostis, on ise hoopis teiste rikkumistega seoses jõudnud vangimajja ning olematud autod pandi kohtutäiturite poolt aresti alla.

"Me oleme aru saanud, et need summad ei ole nii kolossaalselt suured, mida teenitakse selliste tehingutega. Et kas see väike taskuraha siis tasub ennast ära ja nagu muud eesmärki kui see väike tasu, mis nad selle eest saavad, ega me, politsei ka ei näe seal," ütles Toater.

"Ma ei usu seda, et need, kes täna nüüd need autod on omale kokku kraapinud, eeldame, et need autod tulevad nende arvele üle, et nad on olnud vähemalt müüja osas korrektsed, nad on vormistanud lõpuni, nad on maksnud ära riigilõivu, riik on sealt hunniku lõivu juba saanud. Et ega nende pealt ju automaksu ilmselt ei taheta maksma hakata. Ehk tegelikult siin sedapidi on ju pettus juba ees. Järelikult siin võib olla ka see äriloogika. Et ma täna vabastan inimesed murest, ostan need autod kokku, ma tean, et riik peab lahenduse tegema," rääkis Arno.

Vara üle andma ei pea

Kuna kõik kinnitavad, et see äri on juriidiliselt korrektne, võttis "Pealtnägija" ette eksperimendi ning hankis ühe fantoomauto ja kirjutas paarile teenusepakkujale soovist sellest vabaneda.

Kulub veerand tundi ja päringule vastab Raido. Kiire otsing karistusregistris näitab, et 35-aastane mees on korduvalt liiklusrikkumiste eest kriminaalvastutust kandnud ja seoses majanduskuritegudega on tal peal ärikeeld. Avalik sotsmeedia näitab, et riigist ja selle praegusest juhtkonnast arvab Raido üpris halvasti.

"Ja kui ta, ütleme, võtab endale 1000 autot, à 30 eurot, see on 30 000 eurot. Ehk see on päris suur summa juba, et teha mingeid niukseid asju. Ja siis ütleb, laulab Grapsi laulu, et mul jällegi on ainult tühjad pihud. Riigil ei ole talt mitte midagi võtta. Tal ei ole ühtegi vara, ühtegi autot, ühtegi maja, mitte midagi," kirjeldas Arno.

Raido küsib 50 eurot masina kohta ja juhendab meid. Suur roll teenuse menus on just, et kõik käib e-teeninduses – füüsiliselt kohtuda pole vaja. Kokkuostja saadab isegi pildi, kus õigetel lahtritel punased ringid ümber. Paar minutit hiljem olemegi otsaga juba Transpordiameti e-teeninduses.

Meie fantoom on Mistubishi Galant, aastast 1991, tumepunane luukpära, millel arusaadavalt puudub nii ülevaatus kui liikluskindlustus. Müügitehingu algatamiseks on vaja vaid vastaspoole isikukoodi, mille Raido lahkelt saadab. Kohe kui selle sisestame, kuvab Raido nime ostjana. Vastavalt juhistele märgime, et riigilõivu – 48 eurot – tasub uus omanik. Valime lihtsa omanikuvahetuse, mis tähendab, et eraldi lepingut pole vaja sõlmida, ning linnuke aknasse "Kinnitan, et leping on sõlmitud ja sõiduk üle antud ning olen nõus ümbervormistamisega".

Jesse nendib, et kui ka füüsilist sõidukit ei ole, ei saa seda pidada valeandmete esitamiseks, kuna kuskil pole kirjas, et vallasvara tuleb ka tegelikult üle anda.

"Kui ostja kinnitab seda, et talle sellistel tingimustel see sobib, siis, noh, politsei ei saa seda tehingut kuidagi ju vaidlustada," sõnas Toater.

Küsime ka Raidolt korduvalt – ega meil ei teki seaduse silmis probleeme? Tema väitel on kõik legaalne. Seega klikk – OK – ja 25. augustil kell 15.08 anname lõpliku kinnituse, et soovime masina müüa. Nüüd peab ostja lihtsalt selle vastu võtma. Kell 15.28 tuleb vastu kuvatõmmis, kuidas Raido on Galanti enda nimele võtnud ja selle uus omanik. Meie, müüja poole sõidukite nimekiri on tühi. Lõpetuseks palub Raido tasu kanda hoopis kellegi Raivo nimele SEB panka.

Kõige müstilisem on, kuidas õnnestus tehing lõpule viia riigilõivu maksmata? Seda enam, et paljudes teistes kuulutustes öeldakse, et autost vabaneda soovija peab tasuma riigilõivu. Ei ole ju loogiline, et 50-st eurost, mille tasusime, maksab Raido 48 ära riigile?

Süsteemi auk

Võtame otse ja ajakirjanikena ühendust Raidoga. Ta ei soovi kaamera ette tulla, aga räägib lahkelt telefonis. Hetkel töötu mees tunnistab, et hoiab hinge sees just fantoomautoäriga ja on viimase kolme kuuga enda nimele võtnud 140 autot. Pikema pinnimiseta avab ta, et süsteemis on auk.

"Ma süvenesin natuke asjasse ja nägin, et tegelikult saab seda täiesti riigilõivu vabalt teha. Ilma riigilõivuta. Siis ma mõtlesin – miks ka mitte? Hetkeseisuga, kui need autod võõrandada endale, siis on nad vara omaniku nimelt kadunud ja nad konkreetselt ei ole minu nime peale tulnud selle pärast, et riigilõiv on tasumata riigile," rääkis Raido.

Kui algul jäi transpordiameti jutust mulje, et riigilõivuta pole tehing võimalik, siis täpsustava päringu peale selgub, et lisaks aktiivsele ja peatatud kandele eksisteerib veel võõrandatud staatus, kus sõiduk on eelmiselt omanikult maha läinud, aga pole lõpuni ka uue nimel.

Selline funktsioon loodi peamiselt autofirmadele ja –vahendajatele veel maha müümata masinate jaoks. Riigilõivu tasub teoorias isik, kes lõpuks omanikuks saab. Kuid mõned fantoomide kokkuostjad taipasid, et teoorias võib masin kahe vahele jääda lõpmatuseni.

"Hetkel nad jäävad sinna nagu õhku rippuma. Vana omaniku nime pealt nad kaovad ära ja ta näitab omanikuna küll mind, aga ta ei ole minu sõidukite nimekirjas," ütles Raido.

Arno pole seni kiirustanud fantoomautode kokkuostjate teenust kasutama, sest usub, et riik peab lõpuks leidma mingi normaalsema lahenduse. Et nupumehed avastasid nüüd sellise tagaukse, on ka temasugusele spetsile üllatus.

Kuna isikuandmete kaitse ei luba vastavaid päringuid teha, siis ametlikku kinnitust ei ole, aga väidetavalt on rekordimehe nimel juba 1200 fantoomi. Transpordiamet kinnitab, et kuigi automaksu täpsed põhimõtted veel selguvad, tabab see ka võõrandatud staatusega auto omanikke ehk kokkuostjaid. Saab imet näha, kuidas see umbsõlm lõpuks lahti harutatakse.