Teadur: rohepööre jõuab läbi odava taastuvenergia ka arengumaadesse
Euroopa panustab väga palju rohepöörde peale, kuid kogu maailm saab oma energia siiski fossiilkütustest. See võib muutuda kiiresti, kui elektritootmine taastuvenergiaallikatest on odavam, rääkis Tartu Ülikooli füüsikalise keemia teadur Ove Oll.
Fossiilkütuste kasutamine kogu maailmas on juba aastakümned languses, rääkis Oll. "Kahjuks on nii, et kogu maailma energiatarbimisest on rohkem kui 90 protsenti fossiilkütused. Taastuvenergia tehnoloogiad moodustavad seal kuskil vaid neli protsenti," tõdes ta.
Teadur lisas, et muutus maailma energiatarbimises on eksponentsiaalne ehk ajas järjest kiirenev. Isegi kui viimaste aastakümnetega pole palju muutunud, ei tähenda see, et järgmistel aastakümnetel taastuvenergia osakaal samamoodi aeglaselt kasvab.
Kõik võib muutuda väga kiiresti, ütles Oll ja tõi näite Eestist. "Selleks suveks peaks olema juba 600 MW päikeseenergiat installeeritud, mis tähendab, et suve tipuperioodidel me katame Eestis kogu oma elektritarbimise päikesepaneelidega juba selle aastal ära. See muutus on toimunud vaid paari aasta jooksul," sõnas ta
Selle taga on lihtne majandusloogika, selgitas Oll. Kõige odavam viis elektrit toota on päikesepaneelide ning maismaa tuuleparkide abil. See tähendab, et nii nagu Eestis, peaks see muutus toimuma ka arengumaades.
"Me ei saa neile kuidagi päitseid pähe panna, öelda, et nad ei tohi üht või teist asja teha, aga ka nende jaoks majandusmudel ikkagi kehtib. Kui sul on odavam toota energiat taastuvatest allikatest, siis ei ole otseselt põhjust mitte seda teha."
Lisaks on elektrienergiaga juba olukord parem – 60 protsenti tuleb fossiilkütustest ning ülejäänud kas taastuvenergiaallikatest või tuumaenergiast. Kogu energiatarbimises omakorda kiireneb muutus kui maailm kasutab järjest rohkem kõigeks elektrit.
"Siin võib tuua näiteks tavapärase auto. Alates nafta ammutamisest kuni selle mehhaanilise energiani, mis läheb selleks sõitmiseks, saame me 10-13 protsenti kasulikku energiat kätte. Samas elektriauto puhul me võime saavutada samasuguse võrdluse puhul, kus me kasutame kas päikese või tuuleenergiat, kuskil 65-70 protsenti."
Mureks on vaid taristu, mis on ehitatud fossiilkütuste jaoks. Juba praegu peab Euroopas päikesepaneele ja tuulikuid välja lülitama, sest võrk ei suuda tootmist tarbijateni kanda, tõi Oll näiteks. Kuid selles võiks arengumaadel olla isegi eelis.
"Meie justkui renoveerime oma energiataristut, aga nemad saavad endale ehitada uue A-klassi maja," ütles ta.
Toimetaja: Barbara Oja