"Maksumuudatus platvormidele ja platvormi all sõitvatele juhtidele täna tegelikult mingit muudatust kaasa too, sest nende tegevus on juba seadusega kooskõlas. Soovime selle seadusega saavutada aga, et meil ei korduks aasta-kahe tagune olukord, kui meil olid platvormidega erinevad tõlgendused selles osas, millised on nende töötajate maksukohustused," rääkis rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonnajuhataja Erle Kõomets.

"Toona jõudsime ühtsele arusaamale platvormidega. Täna platvormid nõuavad üldiselt, et teenuse osutajad valiksid endale ettevõtja staatuse, et neil peab olema kas ettevõtluskonto või nad peavad olema füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) või neil peab olema osaühing (OÜ). Sellega on teema tegelikult lahendatud," lausus Kõomets.

Kui aga äpi vahendusel osutab teenust ja saab teenuse osutamise eest tasu n-ö tavaline füüsiline isik (kes ei ole ettevõtluskonto omanik, FIE või ei tegutse OÜ kaudu), siis on äpi omanikul ehk teenuse vahendajal kohustus deklareerida ja tasuda tööjõumaksud.

Sajaprotsendilist kindlust, et kõik platvormitöötajad on ennast ettevõtjaks teinud, riigil täna ei ole. "Seda jälgib maksu- ja tolliamet. Ja siin kindlasti on abiks ka seadus, mis jõustus selle aasta algusest, mis käsitleb platvormide infokohustust, et platvormid peavad säilitama ja koguma infot selle kohta, kes on need teenuse osutajad, kes läbi platvormi tulu saavad. See info on neil vaja esitada maksuametile 2024. aasta jaanuaris," ütles Kõomets.

Rahandusministeerium ütleb, et platvormitöötajate suuremat reguleerimist praegu plaanis ei ole ja pigem on eelistatud olemasoleva süsteemi jätkumist.

"Kui me sunnime platvormitöötajad kõik töötajaks, siis see ei oleks selles mõttes hea, et see kahandaks paindlikkust, mis platvormiteenuste majanduses praegu tegelikult on. Sest tõesti väga paljud inimesed teevad seda lisaks oma päevatööle. Me sellist formaalset töösuhet pigem seal ei tahaks näha," rääkis Kõomets.

Ametiühingud ütlevad, et kui inimene töötab, siis kas või võrdse konkurentsi, inimese sotsiaalsete garantiide kui ka riigi maksulaekumise mõttes tuleks tegelik töösuhe ka nii vormistada.

"Kui inimestel on võimalus valida, kui palju nad makse maksavad, siis reeglina maksavad nad pigem vähem kui rohkem. Mida lihtsamaks läheb maksudest kõrvale hoidmine, seda suuremaks see probleem muutub ühest küljest. Teisest küljest siin on ka maksuametil suur funktsioon, kuidas neid maksuauke hinnata. Maksuaugud on suhteliselt hästi ära kaardistatud, nüüd oleks vaja hakata neid kinni panema," kommenteeris ametiühingute keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel.

Bolt, Wolt või Fudy muudatusest kaamera ees rääkida ei soovinud.

Riigil on kavas ka teine maksumuudatus. "Kui füüsiline isik osutab teenust teisele füüsilisele isikule, see tähendab, et kui inimene võtab endale kellelegi teenuse osutaja, ükskõik, kas see on siis ehitusmees või lapsehoidja, siis täna on seadus selline, et teenuse ostja peaks arvestama sotsiaalmaksu ja kandma teenuse osutaja töötajate registrisse. Ja see on tegelikult üsna tühi säte, sest selle järgi elu tegelikult täna ei käi ja maksuametil ei ole ka võimekust sinna väga sügavalt sisse vaadata. Seega teeme nii, et kohustus liigub teenuse ostjalt teenusepakkujale," sõnas Kõomets.