Läti uus koalitsioon on nii uus, et järgmise aasta eelarvet alles hakatakse kokku panema ja parlamendile loodetakse esitada novembris. Kuid endine ja praegune rahandusminister Arvils Ašeradens kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et on tähelepanelikult jälginud maksuväitlusi Eestis, kuid Läti Eesti teed ei lähe ja makse ei tõsta.

Uue valitsuse peaeesmärk on inimeste toimetulek ja majanduse areng. Samuti võiks kõrgem maksukoormus valitsuse hinnangul veelgi hoogustada perede suundumist välismaale, kus tihti hõlpsam toime tulla kui Lätis.

Küll aga peavad pangad hakkama tasuma oma kasumilt avansilist tulumaksu. Nende kasum oli esimeses kvartalis üle kahe korra suurem kui aasta tagasi.

"Pangandussektoris on Euroopa Keskpanga protsenditõus toonud kaasa suure kasumi. Läti valitsus on muutnud oma taktikat nii, et kui praegu kehtib edasi lükatud ettevõtte tulumaks, siis selle muudame ettevõtte tulumaksu avansiks. Läti pankadel tuleb hakata tasuma 20 protsenti avansilisi makseid eelmise aasta kasumilt. Aktsiisid hoiame samal tasemel kogu Baltimaade majandusruumiga.
Käibemaksu või mõnd muud maksu me tõsta ei plaani," selgitas Ašeradens.

Eelarve kohta on kokku lepitud, et üle 40 protsendi sisemajanduse kogutoodangust välisvõlg ei ulatu. Tänavu on aga maksulaekumine olnud parem kui eelarvet koostades prognoositi.

"Lätis on eelarvedefitsiidiga muutunud olukord paremaks kui plaanisime. Selle aasta puudujäädiks olime kavandanud neli protsenti, kuid tundub, et aasta lõpetame 2,7-protsendilise defitsiidiga. Järgmisel aastal on plaanitud strukturaalne defitsiit 0,5 ja eelarve kogudefitsiit mitte suurem kui kaks protsenti," rääkis Ašeradens.

Kaitsekulude tõstmine toob Lätis kaasa suuri investeeringuid ka siseturvalisuse valdkonda.

"Kaitsevaldkonna palgatõus on tinginud vajaduse tõsta palku ka sisejulgeoleku valdkonnas. Muidu suunduvad inimesed ühest kohast teise. Nii et peame leidma lahendused ka sisejulgeoleku jaoks. Järgmisel aastal plaanime suuri investeeringuid idapiiri tehnilise poole täiustamiseks," ütles rahandusminister.

Parlamendis on arutatud toitlustusettevõtete käibemaksu alandamist 21 protsendilt 12 protsendini, kuid tõenäoliselt seda ei tule. Lätile omaste viljade käibemaks on väiksem juba mitu aastat.