"Me vähendame kõrgemate riigiteenistujate palkade kasvu poole võrra. Kui mujal on raske, siis ministrid ja kõik teised peavad olema solidaarsed," rääkis Läänemets, lisades et vähendamine kestab neli aastat.

Samas mis puudutab ministrite palku, siis tuleks neid Läänemetsa hinnangul siiski mingil hetkel järgi tõsta. "Seal tekib see anomaalia, et ühel hetkel riigikogu komisjoni esimees hakkab saama rohkem kui minister palka, siis selles loogikas on see, et ühel hetkel tuleb ministri palka arvatavasti kohendada," rääkis Läänemets.

Kõrgemate riigiteenistujate Eestis kehtiva kõrgemate riigiteenistujate ametipalga seaduse kohaselt kasvavad kõrgemate riigiteenistujate palgad iga aasta aprillist vastavalt sellele, kuidas eelneval aastal on kasvanud aastavõrdluses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumine, ehk siis palgakasv, ja kuidas on olnud inflatsioon. Vastavalt 80 protsenti kasvust annab eelneva aasta palgakasv ja 20 protsenti hinnakasv.

Eelnevatel aastatel olnud kiire inflatsiooni ja ka palgakasvu keskkonnas on kõrgemate riigiteenistujate palgad kasvanud hüppeliselt.

Kõrgeimad riigiteenistujad on teiste hulgas president, riigikogu liikmed, kohtunikud, riigikontrolör, õiguskantsler, riigi peaprokurör, ministrid ja riigisekretär.