Oluline 24. septembril kell 22.38:

- Venemaal Kurskis drooniplahvatused;

- Zelenski: USA ärihiiud aitavad Ukraina üles ehitada;

- Venemaa jätkas nädalavahetusel rünnakuid Sumõle ja Donetski oblastile;

- ISW: Saabuv talv ei peata tingimata Ukraina vägede edasiliikumist;

- Ungari välisminister ei poolda Venemaa-sanktsioone.

Saudi Araabia on valmis jätkama vahendustegevust Ukraina sõjas

Saudi Araabia on valmis jätkama vahendustegevust, et saavutada rahumeelne lahendus Venemaa agressioonile Ukraina vastu, edastas pühapäeval uudistekanal Ukrinform.

Seda ütles Saudi Araabia välisminister prints Faisal bin Farhan Al Saud oma kõnes ÜRO Peaassamblee 78. istungjärgu ülddebatil New Yorgis.

"Seoses Vene-Ukraina kriisiga kutsub kuningriik taaskord üles selle kriisi lõpetama, et piirata selle negatiivseid tagajärgi julgeolekule ja stabiilsusele kogu maailmas. Kuningriik rõhutab vajadust teha kõik endast olenev selle kriisi lõpetamiseks ja vaidluste lahendamiseks rahumeelsel teel austades rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja soovi säilitada kõigi julgeolek ja huvid," rääkis minister.

Farhan Al Saud juhtis tähelepanu sellele, et Saudi Araabia juhtkond toetab rahvusvahelisi jõupingutusi rahu saavutamisel. Eelkõige andis kuningriik oma panuse eri rahvusest vangide vabastamiseks ning kutsus Ukrainat osalema Araabia Liiga tippkohtumisel.

"Lisaks toimus eelmise aasta augusti alguses kuningriigis enam kui 40 riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni riikliku julgeoleku nõunike ja esindajate kohtumine ning kuningriik kinnitab veel kord oma tahet jätkata vahendustegevust kriisi kahe poole vahel," lisas prints.

Reedeses rünnakus Krementšukile tõusis vigastatute arv 55 inimeseni

Reedel sai Vene raketirünnakus surma üks ning täpsustatud andmetel vigastada 55 inimest, kellest kuus olid lapsed. Algselt teatati 15 vigastatust.

Vigastatutest 19, nende seas üks laps, on endiselt ravil piirkonna haiglates.

Venemaa ründas reedel rakettidega Krementšuki linna, tabamuse sai üks tsiviiltaristu objekt.

Ukraina sadamast sõitis läbi Musta mere veel üks viljalaev

Teine saadetis Ukraina nisu jõudis pühapäeval läbi Musta mere Türki, kinnitab mereliiklust jälgiv veebileht Marine Traffic.

Ukraina katsetab uut teravilja väljaveo marsruuti, mille puhul sõidavad laevad NATO liikmete Bulgaaria ja Rumeenia kontrolli all olevates vetes, vahendas BNS.

Türgi vetesse jõudis eelmisel nädalal Ukrainast Musta mere kaudu teele asunud järjekordne viljalaev, vahendab laevade liikumist jälgiv veebileht.

Egiptusesse suunduv laev Aroyat lahkus reedel Tšornomorski sadamast, lastiks 17 600 tonni vilja. Marine Trafficu andmetel oli laev pühapäeva varahommikul jõudnud Bosporuse väina lõunapoolsesse otsa.

Eelmine Tšornomorskist teisipäeval teele asunud laev, mis seilab Belau lipu all, jõudis 3000 tonni nisuga neljapäeval Istanbuli.

Ukraina uuel viljateel väldivad laevad täielikult rahvusvahelist vett, sõites selle asemel läbi NATO liikmesriikide Bulgaaria ja Rumeenia kontrollitud vete.

Venemaa taganes juulis Musta mere teraviljalepingust ja lubas pidada Ukraina sadamatest väljuvaid teraviljalaevu sõjalisteks sihtmärkideks.

Nii Venemaa kui ka Ukraina on ühed peamised maailma viljaga varustajad ning Venemaa mullu veebruaris alanud kallaletung Ukrainale on üleilmset toiduga varustamist silmapaistval määral destabiliseerinud.

Ukraina väed on püüdnud Moskva sõjalisest kontrollist Musta mere üle jagu saada, sealhulgas on viimasel ajal sooritatud sõjalisi rünnakuid Venemaa annekteeritud Krimmi vastu.

Venemaa Musta mere laevastiku keskus Sevastopol on olnud üha sagedasemate drooni- ja raketirünnakute sihtmärgiks.

Venemaal Kurskis drooniplahvatused

Saabub järjest uusi teateid plahvatuste kohta Venemaal Kurski linnas. Linna administratiivhoone sai täna pärast Ukraina drooni tabamust kannatada.

Rünnakud leiavad aset Kurski linna päeval. Linnaametnikud on tühistanud linnapäeva pidustused, kuna linn asub Ukraina piirile väga lähedal.

Another strike in #Kursk. pic.twitter.com/PB0n2gewld

— NEXTA (@nexta_tv) September 24, 2023

Zelenski: USA ärihiiud aitavad Ukraina üles ehitada

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, et kohtus sel nädalal Ameerika Ühendriikides visiidil olles Ameerika ettevõtjate ja rahastajatega, et arutada investeerimisvõimalusi Ukrainas.

Zelenski ütles, et ärimehed, kelle hulka kuulusid Michael Bloomberg, Larry Fink ja Bill Ackman, olid valmis tegema suuri investeeringuid Ukraina ülesehitamiseks pärast sõda Venemaaga.

"Ameerika ettevõtjad ja rahastajad kinnitasid valmisolekut teha meie riiki suuremahulisi investeeringuid kohe pärast sõja lõppu ja julgeolekugarantiide saamist," postitas ta Telegramis koos kohtumise fotodega.

"Me töötame Ukraina võidu ja ülesehitamise nimel," lisas ta.

Läinud nädalal toimunud USA ja Kanada visiidil otsis Zelenski jätkuvat sõjalist ja rahalist toetust Kiievi püüdlustele tõrjuda Venemaa 19 kuud kestnud sissetungi.

Ukraina saab Euroopa Komisjonilt 1,5 miljardit eurot

Euroopa Komisjon saatis Ukrainale veel 1,5 miljardit eurot makromajanduslikku finantsabi.

Komisjon on lubanud Ukrainale kokku 18 miljardit eurot – riik on juba saanud 12 miljardit eurot.

Raha kasutatakse oluliste avalike teenuste, nagu haiglad, koolid ja ümberasustatud kodanike eluase, tööshoidmiseks. Samuti palkade ja pensionide maksmiseks. Raha kasutatakse ka Venemaa rünnakutes hävitatud kriitilise infrastruktuuri, nagu energiataristu, veesüsteemid, transpordivõrgud, teed ja sillad, taastamiseks.

ISW: Talv ei peata Ukraina pealetungi

Saabuv talv ei peata tingimata Ukraina vägede edasiliikumist, kirjutas Sõjauuringute Instituut (ISW) oma laupäevases raportis.

"Kuigi ilm võib aeglustada maapealseid liikumisi ja seada väljakutse logistikale, ei tähenda see Ukraina vasturündeoperatsioonidele kindlat lõppu," kirjutas ISW.

Kindral Oleksandr Tarnavskyi ütles 23. septembril CNN-ile antud intervjuus, et talv vastupealetungi tugevalt ei sega, kuna Ukraina väed liiguvad edasi jalgsi, mitte ei sõltu sõidukitest.

Tarnavski juhib Ukraina rindevägesid Zaporižžja ja Donetski oblastis.

ISW teatel ei saa ilm vastupealetungi õnnestumises määravaks.

"Ukraina vastupealetungi kulminatsioon sõltub tõenäoliselt pigem Venemaa ja Ukraina jõudude tasakaalust ning Lääne abist Ukrainale," teatas ISW.

Ungari: sanktsioonid Venemaa vastu pole vajalikud

Ungari välisminister Peter Szijjarto ütles 22. septembril Venemaa riiklikule uudisteagentuurile TASS, et uued Venemaa-vastased sanktsioonid pole vajalikud.

Szijjarto ütles, et sanktsioonid toovad Euroopale rohkem kahju kui Venemaale.

Minister ütles ka, et Ukraina teraviljasaadetised kahjustavad Kesk-Euroopa põllumajandussektorit.

"Kui Ukraina teravili hakkab levima Kesk-Euroopa riikidesse, hävitab see kindlasti Kesk-Euroopa põllumajandusturud. Rääkimata meie põllumeestest, keda peame ilmselgelt kaitsma," ütles Szijjarto.

Ungari valitsus rakendas 24 Ukraina põllumajandustoote keeldu pärast seda, kui Euroopa Komisjon otsustas 15. septembril lõpetada Ukraina teraviljaembargo.

Vastuseks on Ukraina teatanud, et kaebab Ungari koos Poola ja Slovakkiaga impordikeelu pärast kohtusse.

Donetski ja Sumõ oblastis hukkunuid

Vene väed pommitasid Donetski oblastit 23. septembril, tappes eaka naise ja vigastades ühte meest, teatas Donetski oblasti prokuratuur Suspilne uudistele.

Vene sõjaväelased võtsid suurtükiväega sihikule Pokrovski rajooni Jelõzavetivka küla.

Sumõ oblasti sõjaväeadministratsioon teatas 23. septembril, et Vene väed tulistasid kogu päeva jooksul 21 korda Sumõ oblasti piiri äärseid asustatud alasid, tappes ühe inimese.

Sõjaväeadministratsiooni teatel hukkus inimene suurtükitules Yunakivska kogukonnas.

23. septembril registreeriti Sumõ oblasti külades veidi üle 100 plahvatuse.

Sumõ oblast asub kirdes Ukraina piiril Venemaaga. Oblast on olnud peaaegu igapäevaste Venemaa rünnakute sihtmärk alates ajast, kui 2022. aasta aprilli alguses vabastati osa oblastist Venemaa kontrolli alt.