Oluline 26. septembril kell 22.20:

- Ukraina kaitseminister ei kinnitanud ega eitanud Vene admirali väidetavat hukkumist;

- Medvedev külastas Vene vägesid Ida-Ukrainas;

- Ukraina: mööda uut koridori Mustal merel on lahkunud seitse laeva;

- Venemaa meedia näitas teisipäeval Vene Musta mere laevastiku ülemat, admiral Viktor Sokolovi, kes olevat Ukraina väitel hukkunud reedel toimunud õhurünnakus laevastiku staabile;

- Droonirünnakud Venemaa territooriumile on suunatud peamiselt Vene sõjatehaste ning eelkõige raketitööstuse ettevõtete pihta, ütles Ukraina sõjaväeluure juht Kirill Budanov;

- Poola eksperdid jõudsid järeldusele, et eelmisel aastal Poolas Ukraina piiri lähedal kahe inimese surma põhjustanud lõhkekeha oli suuna kaotanud Ukraina õhutõrjerakett, mis lasti välja Venemaa õhulöögi tõrjumiseks;

- Venemaa poolt okupeeritud Krimmis toimusid taas plahvatused;

 - Venemaa pommitas Sumõ oblastit;

- Allikad: Ukraina hävitas HIMARS-i abil Vene polgu staabi;

- Zelenski sõnul tugevdavad Abramsid Ukraina vägesid märkimisväärselt;

Ukraina kaitseminister ei kinnitanud ega eitanud Vene admirali väidetavat hukkumist

Ukraina väitis varem, et reedel toimunud õhurünnakus Vene Musta mere laevastiku staabile Sevastopolis hukkus Vene admiral Viktor Sokolov. Venemaa meedia samas näitas teisipäeval pilte ja videot, milles on väidetavalt näha Sokolovi osalemas videokonverentsil kaitseminister Sergei Šoigu ning teiste kõrgeimate ohvitseride ja armeejuhtidega.

Intervjuus CNN-ile Ukraina kaitseminister Rustem Umerov ei kinnitanud ega ka eitanud Sokolovi hukkumist. Ukraina armee on teatanud, et püüab teha selgeks Sokolovi kohta saadud informatsiooni.

"Ta on meie ajutiselt okupeeritud aladel. Ta ei peaks seal üleüldse olema. Seega, kui ta on surnud, siis see on kõigi jaoks hea uudis, et me jätkame oma territooriumi deokupeerimist," rääkis Umerov teisipäeval CNN-ile.

Medvedev külastas Vene vägesid Ida-Ukrainas

Venemaa endine president Dmitri Medvedev ütles teisipäeval, et külastas režiimi liidri Vladimir Putini korraldusel vägesid Ukraina Donetski oblastis.

Okupeeritud Ukraina alasid on alates Moskva invasiooni algusest läinud aasta veebruaris väisanud mitmed Vene tippametnikud, nende seas Putin, kes käis märtsis Mariupoli linnas.

"Presidendi suunistel külastasin polügooni kontaktjoone lähedal Donetski Rahvavabariigi territooriumil," ütles kunagine president ja peaminister Medvedev, kes on nüüd Vene julgeolekunõukogu aseesimees.

Ta lisas, et alates aasta algusest on relvajõududesse värvatud "üle 325 000 inimese". Kuu algul ütles ta värvatute arvuks 280 000. AFP ei saanud sellele arvule sõltumatut kinnitust.

Venemaa annekteeris 2022. aasta septembris Luhanski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblasti, kuid ei kontrolli neist ühtki täielikult.

Ukraina: mööda uut koridori Mustal merel on lahkunud seitse laeva

Viimastel andmetel on Odessa sadamatest mööda ajutist humanitaarkoridori lahkunud juba seitse laeva, ütles Ukraina laevastiku kõneisik Dmõtro Pletentšuk.

"Uut koridori mööda on uuendatud andmetel seilanud juba seitse laeva. See tähendab, et seitsmest juhtumist on edukad seitse. Kaks on tulnud, seitse läinud. Viis laeva olid siin veel enne sissetungi algust. Sellest tulenevalt see protsess jätkub. Teeme kõik, et tagada laevaliikluse ohutus meie territoriaalvete selles osas, kus liiguvad alused," ütles kõneisik.

Pletentšuk selgitas, et laevad seilavad seejärel Rumeenia, Bulgaaria ja Türgi territoriaalvetes kuni Bosporuse väinani.

"Need on juba NATO riikide territoriaalveed. Ja vastavalt sellele tähendab tulelöök sel alal tulelööki nende riikide suveräänsele alale. Seetõttu ei saa nad (venelased) selle peale välja minna," märkis ta.

Ukraina merevägi rõhutas, et Mustal merel on praegu ohtlik just lennuväe ja rakettrelvade tõttu. Samas ei too Venemaa Ukraina väitel nendesse vetesse enam laevarühmi, sest kardab nende hävitamist.

"Nad hoiavad neid kaugemal, kusagil Krimmi kallaste taga, lähemal Novorossiiski baasile. Seetõttu jätkavad tööd raketid, Shaheedid ja lennukid. See on suund, mille peame ikkagi tõkestama. Ja muidugi lootma uutele relvatüüpidele, nagu näiteks F-16," lisas Pletentšuk.

Allikad: Ukraina hävitas HIMARS-i abil Vene polgu staabi

Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) allikad teatasid, et HIMARS-i rakett tabas Hersoni lähedal asunud Venemaa armee staapi, mille tõttu sai surma kaheksa Vene ohvitseri, seitse sai haavata.

#HIMARS strike kills eight and wounds Russian officers in occupied #Kherson region

Ukrainian forces targeted command post. Find out more: https://t.co/RJAd2G43jJ pic.twitter.com/OiMwaf500p

— Rubryka - Solutions from Ukraine (@RubrykaEng) September 26, 2023

Venemaa näitas väidetavalt hukkunud Musta mere laevastiku komandöri

Venemaa meedia näitas teisipäeval Vene Musta mere laevastiku ülemat ja riigi üht kõrgeimat mereväe ohvitseri, admiral Viktor Sokolovi. Esmaspäeval oli Ukraina erioperatsioonide väejuhatus teatanud tema hukkumisest reedel toimunud õhurünnakus laevastiku staabile Sevastopolis.

Venemaa riigitelevisioonis avaldatud Vene kaitseministeeriumi videol ja fotodel oli näha, et Sokolov osales videokonverentsil kaitseminister Sergei Šoigu ning teiste kõrgeimate ohvitseride ja armeejuhtidega.

Ukraina teatas esmaspäeval, et tappis eelmisel nädalal Sevastopoli sadamas Venemaa Musta mere laevastiku peakorterile korraldatud raketirünnakus admirali Sokolovi ja veel 33 ohvitseri.

Teisipäeva ennelõunal oli Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov keeldunud Ukraina väidet kommenteerimast, suunates ajakirjanikud kaitseministeeriumi poole.

Budanov: meie eesmärk on pidurdada Venemaa relvatootmist

Droonirünnakud Venemaa territooriumile on suunatud peamiselt Venemaa sõjatehaste ning eelkõige raketitööstuse ettevõtete pihta, ütles Ukraina sõjaväeluure juht Kirill Budanov.

Budanovi sõnul asub kolmandik asjaomastest ettevõtetest Venemaa Euroopa osas ja "on juurdepääsetavad tundmatutele droonidele".

Ukraina kaitseväe luure peadirektoraadi juht meenutas hiljutisi rünnakuid Brjanskis asuvale Kremni-Eli tehasele, kus toodetakse Venemaa rakettide elektroonikat, aga ka Tveri oblastis asuvale Redikinski katsetehasele, kus toodetakse raketikütuse komponente.

"Kui viime läbi teatud toiminguid Vene Föderatsiooni sõjatööstuskompleksi objektidel, seame ainult ühe eesmärgi: aeglustada Venemaa relvade tootmist," rõhutas Budanov.

Mullu Poolas kaks inimest tapnud raketi tulistas välja Ukraina

Poola eksperdid jõudsid järeldusele, et eelmisel aastal Poolas Przewodowis kahe inimese surma põhjustanud lõhkekeha oli suuna kaotanud Ukraina õhutõrjerakett, mis lasti välja Venemaa õhulöögi tõrjumiseks, teatas ajaleht Rzeczpospolita teisipäeval oma allikatele viidates.

Mullu 15. novembril hukkus Ukraina piiri lähedal asuvas Poola teraviljatehases plahvatuses kaks tsiviilisikut. Sel päeval sooritasid Venemaa väed ulatusliku rünnaku Ukraina vastu, lastes välja umbes 100 raketti riigi energiataristu vastu.

Kahtlused, et Venemaa rakett tabas Poola territooriumi, õhutasid kartust, et Ukraina sõda võib areneda laiemaks konfliktiks NATO ja Moskva vahel.

Rzeczpospolita allikate sõnul on eksperdid riigi prokuratuurist "kategooriliselt" välistanud võimaluse, et raketi tulistas välja Venemaa. Nad on väidetavalt tuvastanud, et lõhkekeha oli Ukraina territooriumilt välja lastud õhutõrjerakett S-300 5-W-55.

Kui Venemaa üritas tabada  Lvivi lähedal asuvat soojuselektrijaama, tulistas Ukraina rünnaku tõrjumiseks välja kaks raketti laskekaugusega 75-90 kilomeetrit. Raporti kohaselt tabas üks neist Vene raketti, teine aga lendas kogemata Poola territooriumile.

Uurijad märkisid, et nende rakettide ohutusmehhanism peaks käivitama nende enesehävitusmehhanismi, kui need teatud kõrgusele jõuavad. Seda aga teadmata põhjusel ei juhtunud, ütles Rzeczpospolita.

Eksperdid jõudsid järeldusele, et isegi kui Venemaa oleks paigutanud oma raketipatareid Valgevenesse, ei oleks need Przewodowist lähemal kui 150 kilomeetrit ja seega levialast väljas.

Poola prokuratuuri pressiesindaja Lukasz Lapczynski kinnitas Rzeczpospolitale antud kommentaaris, et eksperdid on juhtunu kohta tõepoolest oma järeldused esitanud, kuid need jäävad konfidentsiaalseks.

Ta lisas, et Poola saatis Ukrainale õigusabi taotluse ja ootab vastust.

2022. aasta novembris teatas Poola president Andrzej Duda, et käimasoleva uurimise kohaselt tuvastati mürsk Ukraina õhutõrjerakettina. Samas rõhutas ta, et lõpuks on tragöödias süüdi Venemaa.

Kiiev eitas, et intsidendi põhjustas Ukraina rakett, kuid kinnitas, et tema väed üritasid Poola piiri lähistel tõrjuda Vene raketilööki

Kuigi Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksii Danilov nõudis plahvatuse ühist uurimist, väitsid Rzeczpospolita allikad, et Ukraina "pole Poolale veel mingeid materjale kättesaadavaks teinud".

The Kyiv Independent, Interfax-Ukraine

ISW: venelased üritavad kahes kohas edutult pealetungi

Vene väed üritavad Bahmuti lähedal ja Avdijivka-Donetski liinil edutult peale tungida, samal ajal kui ukrainlased jätkasid pealetungi nii Melitopoli kui ka Bahmuti suunas, kirjutas Sõjauuringute Instituut (ISW) oma viimases aruandes.

Aruande järgi jätkasid Vene väed 25. septembril Bahmuti all katseid peale tungida, kuid ei saavutanud mingit kinnitatud edu. Samuti jätkusid edutud rünnakud Avdijivka-Donetski suunal.

Mitu Vene sõjaväekorrespondenti väitsid 24. ja 25. septembril, et Vene väed ajasid Ukraina väed oma positsioonidelt ära Orihhovo-Vassõlivkas ja et Vene väed on asunud küla kontrollima, kuigi visuaalset kinnitust nendele väidetele ei ole leitud.

Samal ajal viisid Ukraina väed 25. septembril läbi pealetungioperatsioone Donetski ja Zaporižžja oblastite piirialal, kuid ei liikunud edasi. Vene sõjaväekorrespondendi väitel ründasid Ukraina jalaväerühmad Urožainest ida pool ja korraldasid luuret Prijutne lähedal. Lisaks ründasid Ukraina väed edutult Verbove, Novoprokivka, Rabotino ja Novoprokopivka lähedal.

Vene allikad väitsid ka, et 25. septembril jätkasid Ukraina väed võitlust Dnipro saartel. Märgitakse, et Ukraina väed tegutsesid Dnipro delta saartel ja üritavad jõuda jõe vasakkaldale.

ISW analüütikute hinnangul on Venemaa president Vladimir Putin andnud kaitseminister Sergei Šoigule aega oktoobri alguseni, et olukorda rindel parandada, peatada Ukraina vastupealetung ja võtta initsiatiiv tagasi Vene vägedele.

Ukraina lasi öösel alla 26 Vene ründedrooni 38-st

Venemaa ründas öösel Ukrainat 38 drooniga, teatasid teisipäeval Ukraina õhujõud, kinnitades, et 26 drooni hävitati, kuid taas sai pihta teravilja eksportiv Doonau jõesadam Izmail.

Registreeriti 38 droonide Shahed 136/131 rünnakut, väitsid Ukraina õhujõud sõnumiplatvormil Telegram, lisades, et 26 drooni hävitati.

Droonid, mida alla lasta ei õnnestunud, tabasid Izmaili ümbruse sadamataristut, kahjustades enam kui 30 sõidukit ja vigastades kahte juhti, ütles Odessa oblasti kuberner Oleh Kiper Telegramis.

Venemaa poolt okupeeritud Krimmis toimusid taas plahvatused

Venemaa poolt okupeeritud Krimmis oli esmaspäeva hilisõhtul kuulda plahvatusi. Moskvasse poolt ametisse pandud Sevastopoli juht Mihhail Razvožajev ütles, et linn on rünnaku all.  Razvožajev väitis, et Venemaa õhutõrje tulistas Belbeki lennuvälja lähedal alla ühe raketi. 

"Võimud kuulutasid kogu piirkonnas välja õhuhäire," teatas Razvožajev.

Umbes tund hiljem teatas Razvožajev, et õhuhäire on lõppenud.

Venemaa sõltumatu väljaanne Meduza teatas, et võimud peatasid autoliikluse Kertši sillal. Okupeeritud Krimmi vastu on viimaste nädalate jooksul toimunud mitu ulatuslikku rünnakut. 

Ukraina relvajõudude esmaspäeval avaldatud andmete kohaselt sai reedel surma ligi sada Vene sõjaväelast, kui Sevastopolis asuvat Vene Musta mere laevastiku staapi ja üht dessantlaeva tabasid Ukraina raketid, kusjuures hukkus ka laevastiku ülem.

Venemaa kaitseministeerium väitis, et õhutõrje tegutses ka Ukrainaga piirnevas Belgorodi oblastis, mille kohal väidetavalt hävitati seitse Ukraina drooni.

Venemaa pommitas Sumõ oblastit

Vene väed tulistasid 25. septembril Sumõ oblastis kaheksat kogukonda.

Vene väed on Sumõ oblastit pidevalt pommitanud alates 2022. aasta aprillist, kui Ukraina väed selle vabastasid.

Valge Maja: valitsuse töö seiskumine võib mõjutada Ukraina abi

USA valitsuse rahastamise lõppemine ja töö seiskumine võib mõjuda halvasti Ühendriikide sõjalisele abile ja relvatarnetele Ukrainale, ütles Valge Maja pressiesindaja John Kirby.

"Ukraina küsimus on oluliselt seotud USA riikliku julgeoleku muredega. Valitsuse rahastamise lõpetamise korral ei saa me raha, mida oleme taotlenud, eelkõige 20 miljardit dollarit Ukraina kaitsmise vajadusteks, mistõttu ukrainlased kannatavad lahinguväljal," ütles Kirby Bloombergile antud usutluses.

Ametnik lisas: "Ja see mõjutab meie riiklikku julgeolekut ja meie Euroopa liitlaste ja partnerite julgeolekut."

Pentagoni pressiesindaja Chris Sherwood ütles varem, et kui seadusandjad ei jõua kuu lõpuks valitsuse rahastamises kokkuleppele ja valitsus suletakse, jätab kaitseministeerium Ukrainaga seotud tegevuse tööseisakust välja.

Kongressi 2024. eelarveaasta valitsuse rahastamise meetmete heakskiitmise viimane aeg on 30. september. Kui enne seda meetmeid rakendata, ähvardab USA föderaalametkondi oktoobris töö seiskumine.

Zelenski sõnul tugevdavad Abramsid Ukraina vägesid märkimisväärselt

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma esmaspäeval oma igaõhtuses videosõnumis, et riiki tarnitud ameeriklaste tanke Abrams valmistatakse nüüd ette tugevdamaks Ukraina relvajõudude tegevust Vene okupantide vastu.

"Me valmistame neid ette tugevdama Ukraina armee tegevust okupantide vastu. Ja see on kaheldamatult märkimisväärne tugevnemine. Samuti töötame selle nimel, et saada kõik muud relvavõimekused, mida nii väga vajame," rääkis Zelenski.

Esimesed Ameerika Ühendriikide tarnitavad tankid Abrams on jõudnud Ukrainasse. Joe Bideni administratsioon teatas kavatsusest saata Abramsi tankid Ukrainasse jaanuaris. 

Valge Maja pressiesindaja John Kirby usub, et Abramsi tankide tarnimine Ukrainasse aitab kaasa Ukraina armee pealetungile ja suurendab selle rünnakuvõimet.

"Abramsi tankidega kaasnevad suured võimalused, mis annavad Ukraina vägedele läbimurdeks rohkem liikuvust, kiirust ja tulejõudu," ütles Kirby intervjuus.

Samas tunnistas Kirby, et kõnealused tankid nõuavad märkimisväärseid hoolduskulusid

"Kõik need väljakutsed on reaalsed ja me kulutasime palju aega sellele, et ukrainlased oleksid piisavalt ettevalmistatud mitte ainult tankide juhtimiseks, vaid ka nende hooldamiseks," ütles Kirby.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 400 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:      

- elavjõud umbes 276 670 (võrdlus eelmise päevaga +400);

- tankid 4672 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 8946 (+19);

- lennukid 315 (+0);

- kopterid 316 (+0);

- suurtükisüsteemid 6299 (+39);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 792 (+1)

- õhutõrjesüsteemid 533 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 4924 (+29);

- tiibraketid 1529 (+11);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 8763 (+17);

- laevad / paadid 20 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 925 (+7).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.