Hispaania parlament ei valinud Feijóod ka lõpphääletusel peaministriks

Hispaania parlament lükkas reedel tagasi Alberto Núñez Feijóo kandidatuuri peaministriametisse, kui parempoolne opositsiooniliider ei suutnud ka teisel ja ühtlasi viimasel parlamendihääletusel koguda äravalimiseks kokku piisavalt hääli.
Selline asjade käik annab aga ametist lahkuvale sotsialistlikule valitsusjuhile Pedro Sánchezele võimaluse uuesti õnne proovida samasugusel hääletusel, milleks ta vajab valju katalaanide separatistliku partei tuge.
Ent selge on see, et Sáncheze jaoks tähendab toetuse saamine katalaanide erakonnal nüüd kõrgemat hinnalipikut.
Sánchez saab järgmisel nädalal kuningas Felipe VI-lt ülesande moodustada valitsus ning tal tuleb saada parlamendilt sellele heakskiit enne 27. novembrit.
Kui ka Sánchezel ei õnnestu parlamendilt toetust saada, on Hispaania sunnitud korraldama uued valimised, mis tõenäoliselt peetaks jaanuari keskel.
Enam kui viis aastat võimul olnud Sánchez on näidanud end visa poliitilise ellujääjana ning on praegu enesekindel, et naaseb võimule, kui saab endale vasakäärmuslaste toetuse koos baskide ja katalaanide regionaalsete parteide omaga.
Kuigi tal on vasakäärmuslaste ja baski rahvuslaste toetus, siis Sánchez peab võitma karmikäelise JxCati poolehoiu. Kuid vastutasuks tahab JxCat amnestiat neile, kelle vastu on esitatud süüdistused Kataloonia iseseisvumise ebaõnnestunud katsega 2017. aastal, mis vallandas Hispaanias aastakümnete tõsiseima poliitkriisi.
Seeläbi saaks armu nende liider Carles Puigdemont, kes oli iseseisvumise juhtfiguur ning seejärel pages Hispaaniast kohtuprotsessi eest.
Kataloonia mõõdukas separatistlik ERC erakond, mis on toetanud sageli Sáncheze valitsust, on samuti oma hinda tõstnud, nõudes läbirääkimisi enesemääramisõiguse üle peetava referendumi üle. See on olnud separatistide pikaajaline nõudmine.
Kataloonia regionaalne parlament võttis varem reedel vastu resolutsiooni, mille esitasid mõlemad nimetatud separatistlikud parteid, öeldes, et nad ei toeta ühegi riikliku valitsuse moodustamist, mis ei pühenda end iseseisvusreferendumi pidamiseks vajalike tingimuste loomisele.
Sáncheze sotsialistid näivad aga olevat avatud kaaluma amnestiat, seda vaatamata rahutusele partei sees ning nende liitlaste seas, kuid on väljendanud selgelt, et referendumi korraldamise lubamine võrduks punase joone ületamisega.
"Selles suunas ei eksisteeri ühtegi rada. Ei ole kunagi olnud ega ole ühtegi ka praegu," ütles Sotsialistliku Partei Kataloonia haru juht Salvador Illa, kes on Sáncheze lähedane liitlane, reedel raadiojaamale Cadena Ser.
"Ja kui me peaksime pidama uued valimised, siis me teeme seda ja valijad saavad otsustada. Ent rada lõhestamise ja rebestamiseni on tupiktee," ütles ta eraldi Kataloonia raadiojaamale Rac1.
Allikas: AFP-BNS