Aidu tuulepargi arendaja Eleoni omanike Oleg ja Andres Sõnajala esialgne plaan oli park 2020. aastaks valmis ehitada. Paraku hakkasid nad püstitama lubatust kõrgemaid tuulikuid, mis kaitseministeeriumi hinnangul segasid õhuseireradareid ja signaalluuret ning tuulepargi rajamine takerdus aastateks vaidlustesse, kuhu sekkusid lõpuks tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) ning politsei, kes panid ehitustööd seisma.

TTJA nõudis, et Sõnajalad juba püstitatud tuulikulabad alla võtaksid, kuid korraldus jäeti täitmata. Kõrguspiirangud polnud aga probleemiks üksnes Aidu tuulikutele, vaid ka teiste tuuleparkide arendajatele, mistõttu lahenes vaidlus lõpuks nii, et riik otsustas osta uued radarisüsteemid, tänu millele pole suuremal osal Eesti maismaast enam kõrguspiiranguid tarvis. Uued radarid pannakse tööle järgmisel ja ülejärgmisel aastal.

Nüüd on Aidu tuulepargi rajamine lõpusirgel. Oleg Sõnajalg kinnitas ERR-ile, et tööd käivad ja kui tuul ei ehitust segaks, võiks park juba selle aasta lõpuks valmis olla, kuid kuna ees on sügis ja talv ning tuulepäevi arvestatakse vähemalt 30 ringis, aga võib-olla ka rohkem, siis võiks tööd tehtud saada umbes veebruari lõpuks.

"Sealt edasi on tarvis teha võrgukatsetused, see võtab tavaliselt kuukese. Siis võib-olla vahemikus veebruar-märts-aprill," prognoosis Sõnajalg.

Võrgukatsetused on eelduseks, et taotleda Eleringilt taastuvenergiatoetust.

Seejuures kvalifitseerub Aidu tuulepark toetust saama vana skeemi alusel, mis on nähtud ette enne 2017. aastat rajatud tuuleparkidele, ja Elering on juba varem kinnitanud, et tingimused toetuse küsimiseks on Aidul täidetud.

ERR uuris kliimaministeeriumilt, kuidas juhtus nii, et aastaid kaitseministeeriumiga kembelnud Aidu tuulepark endale lõpuks kopsaka toetuse kasseerib, samas kui Eesti Energia Tootsi arendus, mis praegu kannab nime Sopi-Tootsi tuulepark, sellest ilma jäi.

Kliimaministeeriumi avalike suhete juht Kadri Peetersoo ütles, et kui vana toetusskeem pärast 2016. aastat kinni pandi, oli mitu projekti oma arendusega kuhugi vahepeale jõudnud, kuid riigiabi reeglid lubasid vanasse skeemi jääda või sinna siseneda ainult neil, kes suutsid tõestada, et nende projekt on 2016. aasta lõpu seisuga juba pöördumatu.

"Selle kontrollimine ja otsustamine on Eestis jäetud Eleringi kätte. Aidu puhul on Elering hinnanud, et tõendeid on piisavalt, et 2016. aasta lõpu seisuga oli projekt liikunud "pöördumatu" staatusesse. Tõendid esitati Eleringile, Elering neid hindas ja on nii otsustanud," tõdes Peetersoo.

Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster kinnitas, et Elering ei ole midagi ümber otsustanud.

"Aidu osas on tehtud üks otsus, et ta on olemasolev tootja. Seda, kui palju Aidu peaks kunagi tootma hakkama, me praegu ei tea. Toetust saab ta küsima tulla ikka siis, kui jaam valmis ja tunnistatud õigusaktides määratud nõuetele vastavaks," lisas ta.

See tähendab, et kui park saab valmis ja dokumendid korda aetakse, on Sõnajalgade olukord mõne aastaga 180 kraadi pöördunud: toona ähvardas Aidu tuulikuid lammutamine, nüüd aga ootab neid 12 aasta vältel toetus 53,7 eurot megavatt-tunnist. Toetus lisandub turuhinnale ja kinni maksavad selle tarbijad.

Ehkki Sõnajalg ei soovinud potentsiaalset toetussummat hakata välja tooma, kuna see sõltub tuuletingimustest, vastas ta küsimusele, kas see võiks jääda umbkaudu 120 miljoni euro juurde, et selline see suurusjärk tõenäoliselt on.

Ettevõtja ei pidanud vana skeemi alusel toetuse saamise võimalust üllatavaks. "Me küsisime Eleringilt ja Elering saatis positiivse vastuse, et tuulepark kvalifitseerub," nentis ta.

Kui Elering 2020. aasta lõpus otsustas, et Tootsi tuulepark ei olnud 2016. aasta lõpuks toetuse saamise tingimusi täitnud – ei olnud alustanud ehitustöödega, nii nagu neid defineerib elektrituruseadus, ei olnud võtnud endale kindlat kohustust tellida seadmeid tootmisseadme rajamiseks ega muid kohustusi, mis muudaks investeerimisprojekti pöördumatuks, samuti polnud Eesti Energial Tootsi tuulepargi rajamiseks maakasutusõigust – vaidlustas Eesti Energia otsuse kohtus.

Hinnanguliselt tähendanuks toetusraha energiaettevõttele umbes saja miljoni euro suurusjärku jäävat summat.

2021. aasta detsembris andis peaminister Kaja Kallas suunise, et Eesti Energia ja Elering lõpetaksid Tootsi tuulepargi kohtuvaidluse. Ta ütles, et praeguste energiahindade juures tuleks vaadata 53 euro nõuet ja küsida, kui õigustatud see on.

Kohtuvaidlus jäetigi katki möödunud aasta veebruaris, kui selle lõpetamist pidas vajalikuks toonane Eesti Energia üldkoosoleku esindaja, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Samal ajal majandusministriametit pidanud Taavi Aas, kelle haldusalasse Elering jäi, leidis samuti, et Eesti Energia peab oma hagi tagasi võtma.

Aas ütles toona selgituseks, et elektrihindu vaadates ei ole vana skeemi alusel toetuse saamine enam põhjendatud ja tänastes oludes on jõukohane rajada tuulepark ilma igasuguse toetusskeemita.

Samal perioodil tegi Elering ka eelmainitud otsuse, et Aidu tuulepark võib vana skeemi alusel toetust taotleda. Köster põhjendas toona, et erinevalt Tootsist olid Aidu tuulepargil otsused nii maakasutusõiguse, ehitustegevuseks võetud pöördumatute kohustuste kui ka liitumisprotsessi osas olnud selged.

Taastuvenergiatoetusi on Eestis makstud aastakümneid, 2007. aastast hakkati aga tootjate maksma otsetoetust 53,7 eurot megavatt-tunnist. Niisugusena jäi skeem kehtima 2016. aasta lõpuni ning pärast seda on rakendatud oksjonite skeemi.

Viimastel Eestis läbi viidud taastuvenergia vähempakkumistel on võimaliku toetuse ülemmäär 20 eurot megavatt-tunni eest ning tootja saadav tulu koos toetusega ei tohi ületada Eesti hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette börsil üheski tunnis 45 eurot. Kõrgemate hindade puhul saab tootja endale börsihinna, aga toetust ei maksta.

Senini viimasel ehk neljandal taastuvenergia vähempakkumisel osutusid edukaks pakkumused garanteeritud müügitulu määraga 18,99 eurost megavatt-tunni eest kuni 34,9 euroni megavatt-tunni eest.

Konkurentsiamet leidis 2021. aastal valminud analüüsis, et toetuste süsteem tagab paljudele tootjatele põhjendamatult kõrge tulususe, samas kui tarbijatele on peale pandud põhjendamatult suur maksukoormus, mis jätkub veel aastakümneid. Seetõttu soovitas amet minna üle turupõhisele lahendusele ja kaotada järk-järgult taastuvenergia toetused.

Majandusministeerium leidis samal ajal, et riik ei tohi oma sõna murda ja taastuvenergia toetused tuleb tootjatele lubatud määral lõpuni maksta.

Taastuvenergiat toetavad Eestis tarbijad elektri võrguteenuse eest maksmise kaudu. Konkurentsiameti andmetel on tarbijad taastuvenergia toetusteks ajavahemikul 2007. aastast kuni 2020. aastani maksnud ligi 828 miljonit eurot.

Vanasse toetusskeemi on pärast 2016. aastat mahtunud ka näiteks Utilitas Tallinna Mustamäe koostootmisjaam, mis valmis 2019. aastal, kuid projeki planeerimist alustati 2013. aastal. Toetust makstakse sellele jaamale kuni 2031. aastani ja aastate jooksul on eeldatav toetussumma 38 miljonit eurot.