Esmaspäeval andis riiklik lepitaja osapooltele teada, et võttis menetlusse haridustöötajate liidu ja haridus- ja teadusministeeriumi vahelise kollektiivse töötüli õpetajate 2024. aasta töötasu alammäära osas.

Riiklik lepitaja kohtub töötüli lahendamise esimeses etapis osapooltega eraldi ning arvestades kohtumiste tulemusi kavandab edasised lepitustegevused.

Eesti ligi 30 000 õpetajat esindava haridustöötajate liidu juhi Reemo Voltri sõnul ei oleks olukord üldse tohtinud streigivõimaluseni jõuda, sest õpetajate väike töötasu seab ohtu Eesti riigi põhilised funktsioonid ning on arusaamatu, et valitsus hariduskriisi niimoodi ignoreerib.

"Eesti õpetajad on mõistvad ja paindlikud ning oleme välja pakkunud mitmeid lahendusi, kuidas nelja aasta jooksul võrdsete sammudega eesmärgini jõuda. Loodame, et mõistus võidab. Aga kui valitsus ikkagi kavatseb sõna murda, siis nähtavasti peame hariduskriisi teadvustamiseks ka streikima," ütles Voltri.

Voltri lisas, et rahvalt kevadel mandaati küsides nentisid kõik praegused koalitsioonierakonnad, et õpetajate töötasu, mis on teistest kõrgharidusega töötajatest 25 protsenti madalam, tuleb järele tuua.

"Koalitsioonilepingus fikseeriti mustvalgel kokkulepe, et õpetajate palk tuleb sel moel normaliseerida. See on absoluutne miinimum – vastasel korral kaotame jätkuvalt mitusada kvalifitseeritud õpetajat aastas, uusi ei tule ja pooled õpetajad on varsti puudu," ütles Voltri.

Voltri lisas ERR-ile, et haridustöötajad siiski usuvad, et valitsus tahab haridust säilitada ja kompromissi leida, aga lõpuni kindlad ei saa nad selles olla. Kompromissiks võib Volti sõnul olla ka see, et valitsus teeb ettepaneku tõsta õpetajate palka järgmistel aastatel, kui aastal 2024. see soovitud määras võimalik pole.

"Kui peaksime siiski streigi poole liikuma, siis enne 15. novembrit seda teha ei jõuaks," lisas Voltri.

EHL taotles 2024. aastaks õpetaja töötasu alammäära tõusuks 11 protsenti, haridus-ja teadusminister esitas valitusele tõusuks kaheksa protsenti, aga riigieelarve läbirääkimistel lepiti kokku kõigest 1,77 protsendi suuruseks alammäära tõusuks, mis tähendab rahaliselt 31 euro suurust brutopalga kasvu.

Täna on õpetaja palk 111 protsenti Eesti keskmisest. Järgmisel aastal see aga suhtarvuna Eesti keskmisest langeb, sest palgatõus ei ole nii suur kui Eesti keskmise palga tõus.

Täiskoormusel töötava Eesti õpetaja alampalk on 2023. aastal 1749 eurot, töötasu netopalgana on 1400 eurot.