"Otsustamise raskuskese kandub teistele institutsioonidele, olgu need näiteks Vabariigi President, Vabariigi Valitsus või kohus. Olen veendunud, et mistahes selline stsenaarium suurendab pikemas vaates ühiskonna lõhestatust, nõrgestab põhiõiguste ja õigusriikluse kaitset ning tugevdab igas ühiskonnas rohkem või vähem varjatult eksisteerivaid autokraatlikke instinkte," märkis Madise.

Samas leidis õiguskantsler, et uus valitsuskoalitsioon jättis kasutamata võimaluse olla laitmatult riigimehelik, teha selge vahe varasemate eksimustega seaduseelnõude ettevalmistamisel, läbiarutamisel ja vastuvõtmisel.

"Ükskõik kui tõsised olid valitsusliikmete hinnangul probleemid, mida asuti lahendama, tulnuks kõikidest seaduseelnõude menetlemise reeglitest ja headest tavadest ikkagi täpselt kinni pidada. Kahjuks seda ei tehtud ja nõnda loodi alus õigustatud obstruktsiooniks."

Rünnati põhiseaduslikku korda

Õiguskantsler leidis ka, et obstruktsioon on parlamentarismi loomulik osa, seda ei saa ega tohi keelata.

"Paraku kasvas õigustatud obstruktsioon seekord üle riigikogu töö täielikuks pikaajaliseks seiskamiseks sadade eelnõude ja arupärimiste esitamise teel. Sisuliselt asuti ründama põhiseaduslikku korda, tekitama olukorda, kus riigikogu ei saa pika aja vältel oma tööd teha. Nõnda võeti Vabariigi Presidendilt võimalus jätta vastuvõtmisel usaldusküsimusega seotud seadused välja kuulutamata ja vaielda vajaduse korral tulemuslikult riigikohtuni välja."

Madise märkis, et valimiste järel rakendas osa poliitikutest üleilmselt tuntud pahelist poliittehnoloogiat, mis avaldub selles, et oma poolehoidjate köitmise nimel vaidlustatakse valimistulemuste õigsust hoolimata sellest, et valimiste ausus ja õiguspärasus on usaldusväärselt kinnitatud, riigikohtu otsused on jõustunud.

"Muu hulgas kõlas ähvardusi, et tehakse kõik, et seadusandlik kogu ei saaks töötada. Seesugusest olustikust hoolimata tulnuks valitsuskoalitsioonil omalt poolt ikkagi kõikidest kokkuleppedemokraatiale omastest õigusloome reeglitest ja tavadest kinni pidada."

Riigielu ei tohi seisma jääda

Õiguskantsler leidis, et kujunenud olukorrale saab pikaajalise ja õiglase lahenduse leida vaid riigikogu ise.

"Õiglast parlamendikultuuri aitab saavutada see, kui kujutletakse end nii valitsuse kui ka riigikogu liikme rolli, nii valitsuse plaanide toetajaks kui ka nende vastaseks. Eelnõude menetlemise korraldus peab tunduma õiglane igast vaatepunktist. See on ka ettenägelik, sest koalitsioonid muutuvad. Riigielu ei tohi seisma jääda ja ka kokkuleppedemokraatias otsustab lõpuks parlamendi enamus."

Madise märkis veel, et riigikogu tööd korraldab selle juhatus. Ning need riigikogu liikmed, kes tunnevad, et nende õigusi on rikutud, saavad pöörduda kaebusega otse riigikohtusse.

"Tõhusaim viis seesuguste ohumärkidega toimetulekuks on järgida vankumatu
põhimõttekindlusega põhiseaduse sätet ja mõtet," resümeeris õiguskantsler Ülle Madise.

Neljapäeval koguneb riigikogu esimehe Lauri Hussari kutsel Lauluväljaku klaassaalis ekspertkogu, et analüüsida parlamendis tekkinud vastasseisu ning leida lahendusi töövõime taastamiseks. Ekspertkogu koosneb tunnustatud valdkonna ekspertidest ja ettekannetega esinevad president Kersti Kaljulaid, endine riigikogu esimees Eiki Nestor, endine õiguskantsler Allar Jõks, endine riigikohtu esimees Märt Rask, endine riigikogu kantselei asedirektor Aaro Mõttus, teadlane ja ühiskonnategelane Liia Hänni, endine Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste, endine Euroopa Kohtu kohtunik Uno Lõhmus.