"Üldine kokkuvõte on see, et õppus Ussisõnad õnnestus. Me saime oluliselt paremaks oma kaitsevõimet, aga ka õppisime," rääkis Pevkur pressikonverentsil.

Pevkuri sõnul on võimalik esile tulnud kitsaskohti tulevikus parandada.

"See eesmärk, et selline laiapindne kaitsevõrk üle Eesti oleks olemas, oma kohtades, nende ülesannetega, mis neile seati kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema poolt, see sai täidetud," lisas Pevkur.

Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem ütles, et maakaitseväe suurendamine õnnestus.

"18. juulil, 2022. aastal andis kaitseväe juhataja välja konkreetsed juhised selle operatsiooni läbi viimiseks ja kaitseressursside amet, riigi kaitseinvesteeringute keskus, Kaitseliit ja kaitsevägi alustasid konkreetsete tegevustega. Aasta aega hiljem saan ma kaitseväe juhatajana öelda, et kaitseväe suurus, mis oli septembri alguses 26 000, on täna 36 000. Meil on maakaitsevägi, mille suurus on 20 000," lausus Herem.

Herem rääkis, et õppusele kutsutud 13 200 reservistist tuli kohale veidi üle 7344. Eesmärk oli kohale saada umbes 10 000 reservväelast.

Samas märkis ta, et maakaitses on organiseeritud täiendavalt 10 000 reservväelase ulatuses varustust, ülesandeid ja üksusi. "Puudu jäänud 2700 ei ole tegelikult väga märkimisväärne number, sest need inimesed on kõik olemas ja süsteem on meil loodud," ütles Herem.

Heremi sõnul paranes ka arusaam, kuidas teha koostööd politsei- ja piirivalveametiga. Samuti saadi kinnitust, et uute üksuste mittelahinguline toetus näiteks majutuse või toitlustuse näol saab tugineda kohalikul keskkonnal.

Rääkides üksuste tasemest, ütles Herem, et üldpilt oli hea. Reservväelaste kohaletuleku kohta ütles ta aga, et see on rahuldav. "Ma ei näe väga positiivset edasiminekut, aga ka mitte tagasiminekut," sõnas ta.

"Väikesed parandamist vajavad asjaolud ei takistaks selle jõu kasutamist sõjalises riigikaitses. Nii, et ma arvan, et me peaksime olema rahul," lausus Herem.

Heremi sõnul sai vabastuse 19 protsenti kutsututest, umbes pooled neist tervislikul põhjustel.

Kaitseväe juhataja pidas oluliseks parandada võimekust kutsete kätte toimetamisel praktilises mõttes, veendumaks, et kutsutu on ikka kutset näinud.

Täitmata jäänud ametikohad on Heremi sõnul plaanis täita järgmise kolme aasta jooksul erinevatel õppekogunemistel.

Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi rõhutas, et õppusele oli kaasatud 2600 Kaitseliidu liiget.

"Me tõstsime reservist välja ligi 10 000 meest, kes ei olnud aastaid reservõppekogunemistel käinud ja kümne päeva jooksul vormisime nad üksusteks, mis viimases õppuse faasis iseseisvalt lahendasid ülesandeid, mis neile püstitatud olid. Selleks, et see õnnestuks, oli meil tõesti kaasatud päris suur hulk Kaitseliidu ja kaitseväe liikmeid," rääkis Ühtegi.

"Kõige suurem hirm oli see, et kas me suudame selle lühikese aja jooksul luua meeskondi. Valdavalt need meeskonnad tekkisid. Maakaitse osas me täitsime need ülesanded ära, mis maakaitsele on pandud sõja või kriisi kontekstis," sõnas Ühtegi.

Õppus Ussisõnad algas 28. augustil. Tegemist oli Eesti ajaloo suurima reservväelaste väljaõpetamisele keskenduva õppekogunemisega. Ussisõnadele oodati osalema ligi 10 000 reservväelast, kes määrati 2022. aasta jooksul maakaitseüksuste koosseisu. Lõppenud õppus oli laiema operatsiooni Ussisõnad üks osa ja operatsioon jätkub veel järgmistel aastatel täiendava väljaõppega.