Odavat Skandinaavia elektrit ei pruugi Eestile lõputult jaguda

Norra vihmane suvi mõjub soodsalt ka Eesti elektrihinnale, kuid see ei pruugi lõputult jätkuda. Skandinaavia elektritarbimise tõus võib nende riikide ekspordivõime ära süüa.
Vihmane suvi Norras, kus vihma sadas mõnel päeval üle kahe korra rohkem kui tavaliselt, tähendab, et Norra hüdroelektrijaamad töötavad praegu täisvõimsusel.
"Ma vaatan kasvõi reedest energiavoogude liikumist, siis Skandinaavia eksport teistesse lõunapoolsematesse Euroopa riikidesse on märkimisväärne," rääkis Tallina Tehnikaülikooli energiamajanduse ekspert Hannes Agabus.
Sellel, kui palju hüdroelektrit Skandinaavias toodetakse, on otsene mõju Eesti elektrihindadele.
"Küll see pudelikael ja piirav asjaolu on Estlinkide võimsus, mille kaudu see mõju Eestisse voolab ja meie elektrihinda hakkab mõjutama. Siin on väga palju olnud näiteid, kus tarbimine on nii suur, et Estlinkidest kogu see energiavoog Eestisse ei jõua," sõnas kliimaministeeriumi energeetika osakonna juhataja Rein Vaks.
Samas katavad odavama energiaga riigid esmalt oma tarbimise, mis võib mõne aastaga mitu korda kasvada.
"Norral ja Rootsil on hästi ambitsioonikas plaan, kus tarbimise kasvu prognoositakse sadades teravatt-tundides. Eestis on meil 8–9 teravatt-tundi," märkis taastuvenergeetika ettevõtte Vindr Baltic juhatuse liige Marko Viiding.
Ka Vaks tõdes, et Norra hüdroelektrit ei pruugi tulevikus Eestile jaguda.
"Tõenäoliselt on Norra 5–6 aasta pärast elektrienergia importija, puhtalt sellepärast, et neil ei tule neid tuulikuid niimoodi juurde."
Lisaks veel tõsiasi, et Suurbritannia on Eestile sarnases olukorras ning impordib palju elektrit Norrast. Selle mõju näitab kasvõi elektrihinna erinevus Norras, selgitas Viiding.
"Võtamegi NO2 tsooni, mis on Lääne-Norras, kust läheb ka kaabel Inglismaale ja Hollandisse. Seal on kindlasti kõrgemad hinnad kui NO1 tsoonis, mis jääb Rootsi poole."
Järgmisel aastal peaks valmima ka uus kaabel Viking Link Taani ning Suurbritannia vahel. Nii Agabus kui ka Vaks rõhutavad, et paremad ühendused on Euroopa elektriturule kasulikud ning uus kaabel ei tohiks palju Eesti elektri hinda mõjutada. Samas tõdes Viiding, et lõpuks siiski konkureerivad riigid samale piiratud ressursile.
"Ma uurisin Skandinaavia kolleegidelt – Norras ja Rootsis on täna pigem meelestatus, et sellistesse stabiilselt kõrgete hindadega tsoonidesse, näiteks Suurbritanniasse, ei ole nii suurt vaimustust tulevikus kaableid planeerida. Need pidevalt neelavad elektrit, vastu midagi ei anna ja kokkuvõttes lööb ka kohaliku hinna üles."
Pigem soovitakse ühendusi piirkondadega, kus hind kõigub. Näiteks Saksamaale saavad Skandinaavia riigid kord elektrit müüa teine, kord seda sealt osta. Ehk ka Eestil ei ole mõistlik jääda lootma vaid Skandinaavia odava elektri impordile.
"Meie enda riik võiks samamoodi võtta julgemaid eesmärke, et siin saaks tarbimine kasvada, siia saaks tulla rohkem energiamahukamaid tulevikutööstusi. Teisest küljest, et oleks ekspordi potentsiaal kaablites teatud ajahetkedel teisesuunaline."
Elektritootmine peab olema mitmekesine, rõhutas ka Vaks.
"Kui tuul ei puhu, päike ei paista, on vaja paindlikumaid mehhanisme, näiteks biogaasijaamu, biomassi koostootmisjaamu, kus võimalik, seal ka tuumajaamu."
Toimetaja: Urmet Kook