Haridusminister Kristina Kallas kohtus esmaspäeval kahepoolselt riikliku lepitaja Meelis Virkebauga, et arutada Eesti Haridustöötajate Liiduga kompromissi saavutamise võimalusi. "Minu ülesanne on ikkagi streik ära hoida," ütles minister.

Kallas tunnistas ERR-ile, et õpetajate soovitud kõrgema palgatõusu, kui praegu lubatud alampalga tõus 1,7 protsenti, võimaldamine on "väga keeruline, sest riigi rahaline seis on lihtsalt ülikeeruline." Kallase sõnul saaks seda teha vaid poliitilise otsusega, kui riigikogu otsustaks riigieelarves raha mujalt ära võttes see õpetajate palkadesse suunata.

"Kuskilt lisa juurde ei tule, kuna riigieelarve menetlus on täna riigikogu käes. Kui riigikogu teeb selle otsuse, et kuskilt kärbitakse, siis aga on küsimus, et kust raha kärbitakse, et õpetajatele kõrgem palgatõus siiski saavutada," sõnas Kallas.

Ta lisas, et õpetajate palgaraha ei ole haridusministeeriumi eelarverea peal, vaid riigieelarves. "Seda saab katta ka kõikide teiste ministeeriumide muude kulude pealt, sest see ei ole otseselt haridusministeeriumi eelarverida, vaid see on riigieelarve tervikrida. Aga sel juhul on see ikkagi väga terav poliitiline otsus, et kelle arvelt siis kärbitakse selleks, et õpetajate palkasid tõsta," sõnas ta.

Kallas tõi omalt poolt välja, et tema tahaks jõuda kompromissini, mis kujutab endast pikaajalist plaani. "Ma esitasin nelja-aastase plaani ka riigieelarve läbirääkimistesse, kuidas me nelja aastaga jõuaksime olukorda, kus õpetaja palk on 120 protsenti keskmisest palgast. Ma arvan, et see on hästi oluline, et me Eestis selle pikaajalise plaani lõpuks ka kokku lepiksime ja selle 120 protsendini jõuaksime," lisas Kallas.

Viimsi gümnaasiumi õpetaja Reesi Kuslap ütles ERR-ile, et tema on küll valmis streikima. "Olen Eesti Haridustöötajate Liidu liige, nii et tunnen kohustust ja vastutust streigil osaleda," sõnas Kuslap.

Tema sõnul on streiki vaja kahel põhjusel. "Esiteks, et kui me kogu aeg ähvardame, et streik tuleb, aga tegelikult ei tule, siis see devalveerub ajas, sest sõnadele võiksid järgneda ka teod. Teiseks on see sisuline küsimus: see ei ole lihtsalt õpetajate palgateema, see ei ole lihtsalt raha teema, see on Eesti hariduse tulevik, see on õpetajate järelkasv," selgitas Kuslap. "Nii et võib olla streik aitaks ühiskonnas laiemalt seda probleemi tutvustada, et see on meie kõigi probleem, see on Eesti ühiskonna probleem," sõnas ta.

Riiklik lepitaja on kohtumas õpetajate palgaläbirääkimiste asjus erinevate osapooltega, et kaardistada positsioone. Kolmapäeval kohtub Virkebau Eesti haridustöötajate liiduga ja seejärel ka omavalitsuste esindajatega ja peale seda kutsutakse kokku kolmepoolne kohtumine.

"Aktuaalsele kaamerale" ütles Virkebau, et streikida ei tohi enne, kui lepitusmenetlus on ametlikult lõppenud. Ma pakun, et enne novembri keskpaika ei ole lepitusmenetluse lõppu näha," sõnas ta.