Ligi 200 miljoni euro eest saab riik kahte tüüpi soomukeid: Otokar Otomotivi kuuerattalisi soomukeid Arma ning Nurol Makina neljarattalisi soomukeid NMS. Mõlemaid ostetakse umbes ühepalju.

Kuuerattalised soomukid antakse teise jalaväebrigaadi käsutusse. Seda, missuguse relva tabamuse uued soomukid täpselt kinni peavad, riik ei avalda, kuid võrreldes veoautokastidele tõmmatud presentidega, mis kaitsesid teise brigaadi sõdureid parimal juhul vihma eest, on soomustransportöörid selge edasiminek.

Üldjuhul oodatakse, et soomustransportööris viibiv sõdur oleks kaitstud raskekuulipilduja tule ning miini- või mürsukildude eest. Uute soomukite puhul toob kaitseinvesteeringute keskus esile, et ratta all plahvatavate miinide vastu kaitsevad nad rohkem kui hanketingimustes oodati.

Kuperjanovi pataljoni ülem kolonelleitnant Jaan Kessel, kes on uutes soomukites juba sõitnud, ütles, et ega need esimese brigaadi Pasidest suurt ei erinegi.

"Soomustransportöör on soomustransportöör. Tema funktsioon on eelkõige transportida allüksusi ohutult ühest kohast teise," rääkis Kessel. "Mõlema puhul meeskond liigub tagant sisse, juht ja komandör lähevad eestpoolt. Mõlemal on peal torn. Seal ei ole kardinaalset erinevust."

Akende asemel luuk ja periskoobid

Väike erinevus Pasil ja Armal siiski on, ütles Riigi kaitseinvesteeringute keskuse õhu-, vee-, ja lahingsõidukite kategooriajuht Karmo Saar. Parema kaitstuse huvides pole Armal esi- ega küljeaknaid.

"Soomukijuhil on luuk, kust ta sisse läheb. Ja kui ta sõidab, siis ta pea on sealt luugist väljas. Ja kui on külm talv ja vihma sajab või on mingi paha lörts, siis sellele luugile saab ümber panna sellise pleksiklaasist ümbrise ja siis ta on ilmastiku eest ka kaitstud," selgitas Saar, kelle sõnul saab niimoodi sõita näiteks maanteel rahulikus olukorras liikudes.

Kontakti korral tõmbab juht luugi kinni ja näeb ümberringi toimuvat läbi periskoopide. Sellist lahendust kasutavad ka Lõuna-Koreast ostetud K9 liikursuurtükid. Jaan Kessel märkis, et soomuki juhtimine on eelkõige meeskonnatöö.

"See toimub juhi ja sihturi koostöös. Ehk selle kõik, mis juhil jääb nägemata, kompenseerib sihturi vaateväli. Tema annab siis informatsiooni, kas saab sõita või ei saa sõita," rääkis Kesser.

Oma periskoop on ka sihturil, kuid tema peamine positsioon asub soomuki tornis raskekuulipilduja taga. Peale juhi ja sihturi mahutab kuuerattaline soomustransportöör Arma veel kaheksa meeskonnaliiget. Jaan Kessel rõhutas, et ka pärast Armade kasutuselevõttu jääb teise jalaväebrigaadi kergejalavägi. See tähendab, et sõditakse ikkagi jalgsi ning lahingus piirdub soomuki roll toetava kuulipildujatule pakkumisega.

Väiksemaid soomukeid jõuab ka esimesse brigaadi

Kui kuuerattalised Armad lähevad suuresti teisele brigaadile, siis neljarattalised NMS-id jagatakse kahe brigaadi vahel võrdselt.

"4X4 on eelkõige ette nähtud väiksematele relvameeskondadele ja osadele üksustele juhtimissoomukiteks," rääkis Karmo Saar.

See tähendab, et soomukite peale on lootust saada näiteks osadel õhutõrje ja tankitõrje üksustel. Samas luurajad sõidavad ka edaspidi väiksemate maasturitega. "Mida väiksem masin, seda paremini ta saab oma ülesannet täita," selgitas Kesser.

NMS soomuk kaalub ligi kümme tonni ja võib tootja andmetel vajadusel mahutada kuni üheksa meeskonnaliiget. Ka sellel on torn relva jaoks ning manööverdamist hõlbustavad esi- ja tagakaamerad.

"Kui me tegime arvutused mobiilsuse osas, et kui palju ta võrreldes Pasiga läbib, siis läbivus on tal nelja rattaga samaväärne kui kuuerattalisel Pasil," kiitis Saar.

2025. aasta Kevadtormile uute soomukite peal

See, et mõlemat tüüpi soomukid soetatakse Türgist, on tegelikult kokkusattumus. Riigihankel osalesid lisaks Türgi ettevõtetele veel Soome, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Saksamaa ettevõtted.

"Konkurentsi esimene ots oli väga tihe ja rebimine oli seal alla ühe punkti," rääkis Saar. "Aga järgmised tootjad olid juba miljonites eurodes kallimad."

Võitjad selgusid suuresti hinna põhjal. Samas hindas kaitseinvesteeringute keskus ka seda, et enamikku varuosasid oleks võimalik tsiviilkäibest saada ning sedagi, milliseid tarneaegu ettevõtted lubasid.

Hankes oli nõutud, et esimesed soomukid peavad Eestisse jõudma aasta jooksul alates lepingu allkirjastamist. See tähendab, et enne järgmise aasta lõppu on vähemalt neli väiksemat ja kuus suuremat masinat päral. Esimese asjana hakatakse nende peal välja õpetama kaitseväe mehhaanikuid.

Regulaarsemad tarned algavad 2025. aasta alguses ja järgemööda antakse masinad manööverüksuste kätte. Jaan Kesseli sõnul on eesmärk, et teise brigaadi võitlejad läheks 2025. aasta Kevadtormile juba uute masinate peal.

Soomusele üleminekuks valmistutakse Kuperjanovi pataljonis juba praegu. Sel suvel oma väljaõppetsüklit alustanud ajateenijad harjutavad esimesest brigaadist laenatud Pasi soomukite peal, nii et üheteist kuu lõppedes on neil soomukitega toimetamine selge ning uus soomuk pikka ümberõpet ei vaja.

"Kui me sellel aastal oleme juba juhid ja sihturid välja koolitanud, siis tegelikult meil piisab sellest, kui nad tulevad välja siis, kui nende üksus tuleb ja nad tegelevad ümberõppega näiteks ühe päeva," rääkis Kesser.