Kuigi faktilist tõestust pole veel leidnud, et ka Eesti-Rootsi vahelise sidekaabli purunemise taga on kellegi tahtlus, mitte näiteks tormised ilmaolud, peetakse seda võimalikuks, mistõttu on uurimine laienenud Soome-Rootsi sidekaabli ja Balticconnectori purunemiselt ka sellele intsidendile.

"Jaa, kindlasti on see kahtlus üleval ja kas see osutub tõeks, selle väljaselgitamisega ka tegeleme," ütles majandusminister Tiit Riisalo (E200).

"Seda ma võin kinnitada, me teame täpselt, mis alused kus kohas viibisid ja kõiki kontrollitakse," ütles siseminister Lauri Läänemets.

Läänemets märkis, et loomulikult on kahe juhtumi puhul piirkonnas liikunud laevade hulgas kattuvust. "Ja on ka versioonid, kus on erinevad alused olnud nendes piirkondades," ütles ta.

Mis riigi aluste osas kattuvust on, seda ei olnud minister valmis ütlema. "Seda saab öelda siis, kui see uurimine on jõudnud sinnamaani, et meil on põhjust seda rääkida," sõnas Läänemets.

Juhtumit uurivad Eesti poole pealt kapo ja keskkriminaalpolitsei, uurimist juhib riigiprokuratuur, kust kinnitati "Aktuaalsele kaamerale", et Eesti-Rootsi sidekaabli katkestust saab uurida Soome ühendustega sama kriminaalmenetluse raames ning vajadusel suhtlevad nad ka Rootsi õiguskaitseasutustega.

"Need esimesed infokillud ei olnud nii selged, et me oleks saanud kinnitada, et need asjaolud on omavahel seotud. Me ei saa ka täna lõpuni kinnitada, aga loomulikult, kahtlusi on, ei ole mõtet neid eitada, et neid kahtlusi on," ütles kaitseminister Hanno Pevkur (RE).

"Mina sooviks anda uurijatele selle vabaduse, et nemad saavad kinnitada või ümber lükata ühe teooria või spekulatsiooni vettpidavust. Hetkel, ma arvan, uurimise huvides ei ole väga mõistlik nende spekulatsioonidega vähemalt riiklikul tasandil kaasa minna," sõnas Pevkur.

Avalikkuseni jõudis info 11. oktoobril toimunud Eesti-Rootsi vahelise sidekaabli purunemisest alles teisipäeval ehk kuus päeva pärast intsidenti, kui Rootsi pool selle avalikuks tegi. Ometi ei taha Eesti ministrid nõustuda, et infot on avalikkuse eest varjatud.

"Ma ei nimetaks seda mahavaikimiseks. Põhjust avalikkust informeerida on siis, kui see rike kuidagi mõjutab avalikkust sellisel kombel, et see segab teenuseosutamist," ütles Riisalo. "Kuna antud juhul see nii ei olnud, siis langetati otsus, et kaabel parandatakse ära ja käivitatakse uurimine."

"Informatsiooni kindlasti varjatud ei ole. Enne kui see avalikult välja öeldakse ja see teiste sideühenduste konteksti asetub, tuleb olla kindel, et kas see oli jälle inimtekkeline või oli millegi muuga seotud," ütles Läänemets.

Pevkur ütles, et uurimise vaatest tuleb lähtuda sellest, mida riigiprokuratuur välja ütleb. "Kui on võimalik need kolm intsidenti omavahel siduda, või kui on põhjust siduda, siis loomulikult sellest antakse ka teada," sõnas ta.