Veidi üle viie aasta tagasi kehtestas toonane USA president Donald Trump tollimaksud terasele ja alumiiniumile, mis toodeti väljaspool Ameerika Ühendriike, sealhulgas ka Euroopa Liidus.  Hiljem kehtestas USA tollimaksud ka mitmetele teistele toodetele.

Toona ütles Euroopa liidu kaubandusvolinik Cecilia Malmström, et Trumpi otsus on lühinägelik ja ebaproduktiivne.

Kaks aastat tagasi tühistas Trumpi järglane president Joe Biden need maksud Euroopa Liidule ajutiselt. Selle aasta lõpus peaks see kokkulepe aeguma.

Uue leppe saavutamiseks loovad USA ja Euroopa Liit sisuliselt terase ja alumiiniumi tollimaksu liidu.

Trumpi kunagist ideed on seega otsustatud hoopis laiendada, seda aga rohelistel eesmärkidel. Nimelt on terase ja alumiiniumi tootmine ülienergiamahukas ning seetõttu ka keskkonna jalajälg suur, eriti kui seda toota fossiilsete kütustega nagu näiteks Hiinas kivisöeelektrijaamade toel.

Seetõttu soovibki Biden koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja Euroopa Ülemkogu presidendi Charles Micheliga käed lüüa. Ameeriklased saavad sellega ninanipsu mängida Hiinale ning eurooplased rõhuda rohe-eesmärkidele.

Konkreetset lepet reedel ilmselt ei sõlmita, ent detailid saavad suuresti paika.

Kuivõrd tegemist on Euroopa Liidu ja USA tippkohtumisega, siis räägivad pooled ka rahvusvahelisest olukorrast. Seejuures on huvitav jälgida arutelude dünaamikat, sest Biden ja von der Leyen on Iisraeli toetamisel olnud täieliku solidaarsuse esindajad, Michel ja nendega liituv Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borrel, aga rahvusvahelist õigust rõhutavad. Ühisavalduse tekst saab olema ilmselt kirik keset küla.

Samuti räägitakse ka Ukrainast, mille sõjaline ja rahaline toetamine on lohisema hakanud mõlemal pool Atlandi ookeani. Tippkohtumine siin ilmselt arenguid ei too, sest Kiievi toetamisel pole takistuseks mainitud nelik.