Oluline 21. oktoobril kell 19.48:

- Ukraina: kolmandik abisaadetistest ei jõudnud armeeni;

- ISW: Ukraina kinnitas kanda Hersoni oblastis;

- Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) erikomisjon: Venemaa pani toime sõjakuritegusid, nagu vägistamine ja laste küüditamine Venemaale;

- Venemaa meedia teatel külastas Putin pärast Hiina-reisi sõjaväe peakorterit Doni-äärses Rostovis.

Zelenskõi: Türgi osaleb Ukraina rahuplaani järgmise ringi kõnelustel

Türgi võtab osa rahuläbirääkimistest järgmisel nädalal, et arutada viise, kuidas lõpetada Ukraina konflikt, ütles president Volodõmõr Zelenskõi laupäeval pärast vestlust oma Türgi kolleegi Recep Tayyip Erdoğaniga.

Vahemere saar Malta teatas reedel, et võõrustab Ukraina rahuvalemi kõnelusi 28.-29. oktoobrini, nagu sarnased kohtumised varem sel aastal augustis Saudi Araabias Jiddah's ja juuni Kopenhaagenis.

"Türgi võtab sellest osa, lisades oma mõjuka hääle ja hoiaku," ütles Zelenskõi.

Venemaa ei osale eeldatavasti kõnelustel.

Saudi tippkohtumisest võttis osa umbes 40 riiki, teiste seas Hiina, India ja USA, kuid lõppdeklaratsioonini ei jõutud.

Nii Venemaa kui Ukraina valmistuvad raskeks talveks. Kiiev on hoiatanud, et Moskva okupatsioonivägi hakkab taas ründama nende energiataristut ning Venemaa püüab vastu panna Ukraina vastupealetungile.

Türgi on pakkunud end sõdijatele välja rahu vahendajana. Mullu juulis aidati osapooled leppeni, millega kaubalaevad viisid turvaliselt mitmest Ukraina Musta mere sadamast välja vilja.

Türgi on sestsaadik olnud kontaktis mõlema poolega leppe taaselustamiseks, mis kukkus kokku pärast seda, kui Venemaa sellest taandus.

Kolmandik Ukraina territooriumist on saastunud lõhkekehadega

Ukraina teatel on üle kolmandiku riigi territooriumist Venemaa sõjategevuse tõttu saastunud lõhkekehade või miinidega.

Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et viimase nädalaga on spetsialistid puhastanud enam kui 260 hektarit põllumajandusmaad ja territooriumi lõhkekehadest, seejuures neutraliseeriti kokku 3530 plahvatusohtlikku objekti.

Täiemahulise sõja algusest on demineerijad puhastanud lõhkekehadest enam kui 11 285 hektarit põllumajandusmaad ning neutraliseerinud 135 792 lõhkekeha.

Ukraina: kolmandik abisaadetistest ei jõudnud armeeni

Ukraina riikliku tolliteenistuse ja kaitseministeeriumi koostöös läbiviidud uurimine tuvastas, et kolmandik viimase aasta jooksul Ukraina sõjaväele annetatud abist ei jõudnud väeosadeni, vahendas The Kyiv Independent.

2023. aasta jooksul kontrolliti enam kui 9000 abitarnet 200 sõjaväeüksusele. Uurimisel ei õnnestunud leida tõendeid 3000 saadetise kohta, et need ka abivajajateni jõudsid.

Selle aasta alguses registreeris Ukraina riiklik tolliamet 653 sõjalisel eesmärgil kaduma läinud abisaadetise juhtumit. Mõned puuduvad materjalid hõlmasid soomusvestide kilpe, öövaatlusseadmeid, termokaameraid, droone ja sõjaväesõidukeid.

Teateid võimalikest abivargustest saabuvad ajal, mil Ukraina saab lääneliitlastelt survet likvideerida kõrgetasemeline korruptsioon Ukraina valitsuses.

ISW: Ukraina kinnitas kanda Hersoni oblastis

Ukraina väed on kinnitanud positsioone Krõnki asulas Venemaa valduses oleva Dnipro jõe vasakkaldal Hersoni oblastis, teatas USA mõttekoda Institute for the Study of War (ISW) oma viimatises hinnangus 20. oktoobril.

19. oktoobril avaldatud geograafilise asukohaga kaadrid näitavad, et Ukraina väed tungisid Krynky kirdeossa, Hersonist 35 kilomeetrit idas ja Dnipro jõest kaks kilomeetrit kagus asuvasse külla, teatas ISW.

Vene sõjablogijad väitsid ka, et Ukraina üritab Krõnki lähedal kanda kinnitada ja jätkab kohalolekut Antonivski sildade lähedal, vaid mõni kilomeeter Hersonist idas.

Ukraina sõjaväelased teatasid 18. ja 19. oktoobril, et Vene väed andsid õhulööke Pištšanivka küla vastu, mis asub Hersonist umbes 15 kilomeetrit idas, Dnipro vasakkaldal, mis viitab Ukraina kohalolekule asulas.

Umbes samal ajal väitsid Vene Telegrami kanalid, et Ukraina võttis piirkonnas territooriumi.

ÜRO komisjon: uued tõendid Venemaa sõjakuritegudest

ÜRO sõltumatu rahvusvaheline Ukraina uurimiskomisjon avaldas 20. oktoobril aruande, milles uuriti vägistamisi ja piinamist okupeeritud Ukraina aladel, vahendas The Kyiv Independent.

Komisjon leidis uusi tõendeid selle kohta, et Venemaa võimud panid toime mitmeid sõjakuritegusid, kuhu hulka kuuluvad tahtlik tapmine, piinamine, vägistamine ja muu seksuaalne vägivald ning laste väljasaatmine Venemaa Föderatsiooni.

Komisjon rõhutas, et uued uuringud näitavad veelgi, et Venemaa võimud kasutavad piinamist laialt ja süstemaatiliselt mitmesugustes kinnipidamisasutustes, mida nad ülal pidasid.

Lisaks dokumenteeris aruanne mitmeid juhtumeid, kus Vene sõdurid tungisid nende okupeeritud külade majadesse, vägistasid naisi ja tüdrukuid ning panid toime täiendavaid sõjakuritegusid ohvrite ja nende pereliikmete vastu.

Varasemad aruanded seksuaalse ja soolise vägivalla kohta keskendusid üheksale Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni provintsile. See viimane aruanne uuris Hersonit ja Zaporižžjat ning avastas Hersoni piirkonnas mitu vägistamis- ja seksuaalvägivalla juhtumit.

Uuritud juhtumite hulgas olid vägistamise ohvrid 16-aastane tüdruk ja 19-83-aastased naised. Üks hukkunutest oli 16-aastane rase tüdruk, kolm olid vanemad naised, osa neist elas üksi või väikelastega või erivajadusega pereliikmetega.

Seksuaalvägivalla juhtumid pandi toime jõu või psühholoogilise sunni kasutamisega. Enamik intsidente leidis aset pärast seda, kui Vene sõdurid tungisid ohvrite kodudesse.

TASS: Putin külastas sõjaväe peakorterit Rostovis

Venemaa president Vladimir Putin külastas 20. oktoobri öösel Venemaa sõjaväe peakorterit Doni-äärses Rostovis, teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur TASS.

Väidetavalt sai Putin olukorrast teate Vene relvajõudude peastaabi ülemalt Valeri Gerassimovilt, kes juhib ka Venemaa sissetungivägesid Ukrainas, vahendas The Kyiv Independent.

"Kaitseministeeriumi kõrgema juhtkonna esindajatega toimusid ka teised vestlused," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov Vene meediale.

Vene riigijuhi visiit Rostovisse järgnes tema reisile Uurali mägede lähedal asuvasse Permi. Hiljuti naasis ta Hiinast.

Putin külastas viimati Rostovi peakorterit, mis juhib Venemaa sissetungi Ukrainasse, 19. augustil, et "kinnitada oma autoriteeti" pärast seda, kui linn vallutati korraks Wagneri grupi mässu ajal juunis, teatas Ühendkuningriigi kaitseministeerium.

BNS: Ukraina soovib ATACMS-ide tarnete järjepidevust

Käimas on töö selle nimel, et USA ballistilisi rakette ATACMS tarnitaks Kiievile pidevalt, vahendas portaal Unian reedel Ukraina USA-suursaadiku Oksana Markarova sõnu.

Vastates küsimusele, kas Ukrainasse saabunud ATACMS-ide partii ei jää viimaseks ja kas tarned muutuvad süsteemseks, nagu tavaks HIMARS-itega, oli Markarova ettevaatlik. "Ütlen diplomaatiliselt – me töötame selle nimel väga aktiivselt," märkis ta.

Ukraina rahastamisest rääkides märkis Markarova, et USA president Joe Biden esitas 20. oktoobril taotluse eelarve lisarahastuseks kogu 2024. rahandusaasta tarvis, st alates 2023. aasta oktoobrist, ning praegu käib aktiivne töö selle nimel, et Kongress seda toetaks. 

Ajakirjanike küsimusele, millised on võimalused, et Ühendriikide kongress toetab 61,4 miljardi dollari eraldamist Ukrainale, vastas Markarova optimistlikult.

"Vähemalt 61 miljardit. Me töötame endiselt läbi kõiki artikleid ja 61 on midagi, mis on mõeldud eranditult Ukrainale. Kuid on ka mitmeid artikleid, mida saab kasutada paljude riikide puhul," lausus suursaadik.

Diplomaat kinnitas, et Ukrainal on tegelikult tugev parteideülene toetus.