Tallinna börsi juht: investorite ootus on liikunud kasvult kasumile
Väikestel kasvule orienteeritud ettevõtetel on viimasel ajal raskem raha kaasata, kuna rahale on tekkinud hind ning investorid ootavad ettevõtetelt pigem kasumit kui kasvu, ütles Tallinna börsi juht Kaarel Ots.
Tallinna börsi alternatiivnimekirjas First North kauplev kastirataste tootja Hagen Bikes pidi esmaspäeval vähese huvi tõttu aktsiate teisese pakkumise tühistama. Nädala pärast lahkub First Northilt ka isejuhtivaid kaubikuid arendanud Clevon, kes väikeaktsionäre välja ei osta.
Otsa sõnul ei ole sellist asja nagu keskmine börsiettevõte olemas ning investorid peaksid hindama eraldi, kuhu nad on investeerinud ning kuidas ettevõtted saavad hakkama muutunud makromajandusliku pildiga.
"Mis meil on olnud reaalsus umbes 10 aastat, alates 2015-2016 aastast – ja on tänaseks oluliselt muutunud – on nii Euroopas, Ameerikas kui ka teistes riikides ohjeldamatu rahatrükkimine. Sellega on juhtunud päris mitu asja, üks on see, et börsiettevõtted, mitte vaid First Northil, nende väärtused on kasvanud. Miks nad kasvavad nagu pärmi peal – näidati näpuga rahatrükile," kirjeldas Ots.
Praeguseks on Otsa sõnul selge, et rahatrükk on kaasa toonud laiapõhjalise elukalliduse tõusu, mis omakorda 2022. aasta alguses viis alla ka suurte tehnoloogiaettevõtete aktsiate hinnad. "Tagantjärele tark olles oli see üle reageerimine, kuna nende hinnad on tagasi põrganud. Aga miks nad alla tulid – pikki aastaid olnud ülimadalad intressid, nullis ja isegi negatiivsed intressid, lõid olukorra, kus investeerimisfondidel oli vaja sama tulu teenimiseks investeerima aina riskantsematesse varadesse ja ettevõtetesse," ütles Ots.
Seetõttu toimus kogu maailmas alustavate ettevõtete buum, kellel oli raha kaasamine väga lihtne.
"See on olnud suuremas osas ikkagi börsiväline. Börsile on jõudnud need, kes soovivad olla läbipaistvamad kui teised ettevõtted ja on näinud selles endale eeliseid," rääkis Ots, lisades, et see raha on paljudes riikides pannud aluse start-up ökosüsteemile.
Kui keskpankade poliitika järel kasvasid kiiresti kinnisvara- ja aktsiahinnad, siis nüüd on inflatsioon jõudnud igapäevaellu ja intressimäärad on kiiresti tõusnud, ütles Ots. "See on makropildi muutus, mis mõjutab eriti ettevõtteid, kelle äriplaan või suur osa äriplaanist oli üles ehitatud sellele, et nad saavad kasvada soodsa investorite raha toel. Nüüd see raha ei ole enam soodne," sõnas ta.
Ots märkis, et investeerimisfondid ja riskikapitalifondid on juba üle aasta rääkinud, et oodatakse ettevõtete kasumisse jõudmist. "See näitab, kui balansist väljas oli pikk periood, et selline asi nagu kasumisse jõudmine tundub praegu midagi enneolematut," rääkis ta.
Paljud ettevõtted, mis on täna raskustes, on kasvule orienteeritud suhteliselt alustavas faasis ettevõtted, kelle kasvuplaanid on üles ehitatud soodsale rahale, sõnas Ots. "Nüüd seda sisuliselt pole enam võimalik teha, sellise hinnaga vähemalt enam mitte."
Börsi juht tõi näiteks, et 2022. aastal börsi alternatiivturule jõudnud Clevonil läks vähem kui aasta, kuni selgus, et neil on tegelikult vaja palju rohkem raha, kui nad olid varem kavandanud, mistõttu otsustasid nad börsilt lahkuda.
"Mulle tundub, et see pendel liigub hirmsa kiirusega. Kuskil 2016-2017 aastast, kus kõik otsisid kasvu iga hinna eest. Kasum – keegi isegi ei pööranud tähelepanu sellele. Küsimus oli ainult meeletus kasvus. Nüüd liigub pendel suure avastusega, et rahale on tekkinud hind, teise äärmusesse. Kõik eeldavad justkui, et iga alustav ettevõte peaks jõudma hetkega kasumisse. Ma arvan, et mõlemad äärmused on investoritele äärmiselt ebatervislikud," ütles Ots.
Kas ettevõtete alternatiivbörsil ebaõnnestumine võib jätta ka Tallinna börsi mainele märgi, vastas Ots, et igapäevast investeerimismaastikku vaadates on selge, et raha ei ole kuhugi kadunud, viidates mitu korda ülemärgitud LHV võlakirjade emissioonile.
"See, et mõnel ettevõttel nende tegevus ebaõnnestub, seda ei peaks häbenema. Üritatakse leida igasuguseid põhjuseid, miks ei ole võimalik raha kaasata või mistahes selgitusi. Väga tihti äriplaan lihtsalt ei tööta, selles ei ole midagi eriskummalist. See, et äriplaan ei tööta noteeritud ettevõttel, on sama loogiline, kui et see ei tööta mistahes ettevõttel," ütles Ots.
Otsa sõnul on näha väärtuste allapoole korrigeerimisi ka väga tuntud ettevõtete puhul, lihtsalt mitte nii läbipaistvalt kui noteeritud ettevõtete puhul.
Toimetaja: Barbara Oja