Mihhail Korb, ma mõtlesin enne intervjuud, kuidas teid tituleerida ja peaks vist ütlema, et õigeks mõistetud keskerakondlane, aga see kõlab kuidagi nagu ebatavaliselt.

Jah, selliseid lauseid väga tihti ei kuule. Aga selliseid keskerakondlasi on veel. Ja mitte üks. Mina olen alles esimeses astmes õigeks mõistetud. Ma arvan, et selle võiks siia tiitli juurde lisada.

Sellest kohtuotsusest, mis Harju maakohtus siis langetati, on nüüd nädalapäevad möödas. Mis emotsioonid täna teil endal selle asjaga seoses on?

Kuna selle protsessi käigus oli päris palju negatiivset emotsiooni, siis nüüd on elu tasakaalus ja õiglane ja siis juba peaaegu nädal aega kestab niisugune positiivne emotsioon, mis ikka teeb muru rohelisemaks ja päikese heledamaks
ja inimesi ümberringi ilusamaks.

See oli teie jaoks suur võit?

Ma enne seda nii väga selle peale ei mõelnud. Aga ikkagi mõtled, et mis toimub ja mis hakkab toimuma. Ma ei ütleks, et see oli suur võit. Ma arvan, et see on lihtsalt võit. Loomulikult peale seda, kui see kuulutati välja, siis nagu maailm või tunnetus muutus teistsuguseks. Ma suhtusin sellesse loovalt, mõtlesin, et asjad lähevad omasoodu, küll kohus teeb oma järeldused ja otsused. Kohus seda tegi ja nüüd võib juhtunut vaadata kui fakti.

Aga teie ütlete ikkagi, et see on võit, peaprokurör ütleb, et see ei ole kaotus.
Kuidas siis ikkagi on?

Mõlemad on õiged. Loomulikult prokuratuur loodab selle peale, et asi läheb järgmisse astmesse, aga minu jaoks on see loomulikult võit. Kui esitada kahtlustus erakonna peasekretärile, mille tulemusena peaminister astub tagasi, siis kui isegi üks kohtuaste ütleb, et selle asja taga ei olnud mingit reaalset tegu siis ma arvan, et see on ikka suur võit selle jaoks, kellele see kahtlus esitati. Täna me oleme küll kahe astme vahel, aga tuleb mõelda just sellele taustale ja sellele, mis neil päevil juhtus. Mina arvan, et kui vähemalt üks kohtunik, kes süvenes asjasse, tegi endale asja selgeks ja jõudis sellisele järeldusele, siis on see ikkagi suur sündmus. Seda tuleb ka ühiskonnas analüüsida ja selle üle debatti pidada.

Aga lähme siis ajas tagasi. Porto Franco kriminaalasi algas 2021. aasta jaanuaris. Te keeldusite kõikidest kommentaaridest, ei rääkinud ajakirjandusega peaaegu kolm aastat. Mis siis ikkagi juhtus? Mis seal Porto Franco, Hillar Tederi ja teiega ikkagi toimus?

Ma võtsin sellise pika pausi selleks, et keegi süveneks asjadesse ja pärast teeks otsuse. Ja täna me lähtume sellest, et selline otsus on, nagu ta on, ja keegi ei saa öelda, et ma olen midagi valesti teinud. Aga mis sellel ajal toimus? Kui mina jõudsin riigiasutusse, kus mulle esitati kahtlustus, siis loomulikult oli minu jaoks see üllatus. Minu ette pandi paber, mille ma lugesin läbi ja siis mõtlesin, et ohhoo, kas ma tõesti sain sellise asjaga hakkama.

Tõesti, meil toimus Hillar Tederi ja Rauno Tederiga teatud suhtlus. Me arutasime laiemalt asju, rääkisime maailma sündmustest, erakonnast, poliitikast, riigi poliitikast. Mõnedel kohtumistel oli mainitud ka Porto Franco, aga see kõik toimus kuidagi loomulikul teel ja ma ei tundnud ühelgi hetkel, et ma rääkisin midagi,
mida ma ei tohtinud või mida ma ei pidanud rääkima. Või kus ma oleksin andnud mingeid lubadusi või veksleid välja.

Nad rääkisid, et neil on teatud raskused, et projekt edasi liiguks ja ma võib-olla andsid mingeid soovitusi seal. Seda näiteas ka hiljem tõendusmaterjal, et ma andsin teatud soovitusi. Aga ma teadsin täpselt ja selgelt, et selles asjas, kus nad tahavad lahendust saada, mina neid aidata ei saa. Selleks on teised ametkonnad.
Ja kui nad üritasid mulle seletada, milles on probleem, siis ma isegi ei süvenenud sellesse. Kui kohtuprotsess pihta hakkas, siis minul ja ka teistel läks mitu kohtuistungit selleks, et aru saada, milles üldse on probleem.

Mina esimest korda sain reaalselt probleemile pihta alles kohtusaalis, kus sellest probleemist räägiti. Mina ei süvenenud nendesse asjadesse väga lihtsal põhjusel - mul ei olnud põhjust nendesse süvendada, sest ma ei langeta sellistes asjades otsuseid. Ma ei saa kuidagi paluda neid otsuseid muuta või ümber kujundada. See oli mulle kohe selge, kui minuga nendest asjadest räägiti. Ja siis ma andsin need soovitused, kuhu minna ja mida rääkida. Ja ma ei tundnud, et ma võin sellega kuidagi seadust rikkuda. See, et keegi pärast teise järelduse tegi, on juba nende probleem.

Teie erakonna peasekretärina muudkui kohtusite ärimeestega, küsisite raha, sest erakonnal oli enne valimisi hädasti raha vaja ja nemad räägivad oma soovidest ja muredest seoses Porto Franco kõrval oleva servituudiga. Teie noogutate takka ja ei plaani ja ei saagi midagi teha.

Kui me räägime konkreetselt sellest küsimusest, siis ärimehed ka ei ole lollid. Nemad saavad väga täpselt aru, kes mida saab otsustada ja teha. Nad ei tulnud minu juurde, et minu juurest mingi lahendus saada. Nad teadsid, et minu käest mingit lahendust ei saa ja nad ei ole kunagi seda minu käest küsinud. Väita, et ettevõtjad käivad ja küsivad peasekretäri käest mingit lahendust, on vale. Inimesed suhtlevad, arutavad oma probleeme, küsivad nõu.

Kui me küsime raha ja toetust erakonnale, siis ka selle küsimise juures saavad needsamad ettevõtjad aru, et nad annetavad maailmavaateliselt, mitte stiilis vorst vorsti eest.

Ma arvan, et see oli loomulik protsess. Keegi ei küsinud seda, mis ei olnud võimalik ja keegi ei ole ka lubanud midagi, mis ei ole võimalik.

Hillar Tederiga kohtusite te kohvikus 9. veebruaril 2020.

Kohtusin.

Rääkisite sellest, et enne valimisi on raha vaja erakonnal.

Kui täpsem olla, siis tol hetkel Hillar Teder ise pakkus erakonnale tuge.

Pakkus, et ta hakkab supsutama, et kuskil milli võiks supsutada...

Sellest loomulikult oli juttu. Aga see oli tema initsiatiiv ja tema soov.

Ja teie kuulasite ja teie ei plaaninudki tema probleeme ja muresid hakata lahendama. Teil olid omad mured, temal omad mured...

Te keerate kõik ümber praegu. Mis tähendab, et ma ei plaaninud tema probleeme lahendada? Ma sain lahendada neid probleeme, mis olid minu pädevuses. Mina juhtisin erakonda, minu probleemid ja võimalused olid seotud ainult erakonna juhtimisega. Tema rääkis oma muredest ja ei oodanud, et mina hakkan tema probleeme lahendama. Aga see, et ta tahtis erakonda toetada, oli tema isiklik soov ja tahe. Selle eest oleks pidanud teda tänama, mitte hukka mõistma.

Kas te soovitasite talle kuidagi, et kuidas ta linnapea Mihhail Kõlvarti jutule saaks? Võib-olla ütlesite Kõlvartile isegi midagi?

Kui ta küsis minu käest nõu, siis ma loomulikult nii palju, kui ma oskasin, seda nõu andsin.

Ehk siis nõu andsite, aga kokku ei viinud? Ja läbi teie midagi ellu viia ei saanud?

Küsige täpsemalt, mida te silmas peate. Kui ta küsis minu käest nõu, siis ma seda talle andsin ja vastavalt sellele nõule, nagu ma saan aru, nad toimetasid ja nii see asi juhtus. Aga selleks ongi oma protseduurid, nemad pöördusid otse
linnapea poole, said linnapeaga kokku, rääkisid juttu. Siis ametnikud leidsid kompromisslahenduse ja nii see pall edasi veeres. Aga see kõik oli tavaline rutiin minu jaoks. See ei olnud midagi erakorralist. Jah, nad palusid mõelda kaasa, kuidas nad saaks linnapeaga jutule, aga ma ei näe selles midagi halba või taunitavat. Nad teadsid, et ma suhtlen linnapeaga ja...

Ja raha eest ikka saab. Kui milli (miljon eurot - toim.) supsutad, siis saab.

Te pöörate kõik teravamaks või krutite juurde, umbes nagu vorst vorsti eest. Reformierakond on ka saanud Hillar Tederi käest annetuse.

Te ütlete, et maailmavaateline annetus. Mis maailmavaade see on, kui ta annab ühele, teisele ja kolmandale?

Ta annab peaministrierakonnale. Toetab seda erakonda, mis juhib riiki. Selline maailmavaade ongi. Inimesed on erinevad, neil on erinev maailmavaade.

Kas Hillar Teder saab üldse aru, mis on Keskerakonna maailmavaade?

Hillar Teder saba aru, mis on peaministrierakond. Ta niimoodi väitis. Ma ei taha sellele väga hinnangut anda. Kuigi üht ma võin öelda. Mina arvan, et Hillar Teder on väga arukas inimene, ta teab väga täpselt, mida ta teeb. Ja ta on inimene,
kes saab väga hästi aru, kuidas maailm on korraldatud ja kes millega tegeleb.

Mis on Keskerakonna maailmavaade teie arusaamise kohaselt?

See on liiga lai küsimus.

Te olete ju Keskerakonna liige.

Kindlasti ma oskan seda kirjeldada. Aga eelmise küsimuse konteksti arvestades, te ei taha ju seda laia mõistet saada. Ma arvan, et valitsuses olemise ajal Keskerakond on teinud palju samme, mis olid vajalikud Eesti majanduse elavdamiseks. Need sammud olid silmaga nähtavad ja seda poliitikat ka toetati.

Olgugi, et prokuratuur ei suutnud asja ära tõendada, siis kas te ei arva, et selline jutt seal kohvikus paistab kahtlane?

Ma arvan, et kui inimest jälitada, tema jutuajamist salvestada ja siis pärast neid hakata avalikkuse ette tooma, siis suht kõikide inimeste jutuajamised võivad imelikud tunduda. Loomulikult ma hoidsin Hillar Tederiga suhtlust kogu selle aja vältel, kui ma olin peasekretär. Ja me olime tuttavad ka varem. Ma olen temaga suhelnud ja mitte üks kord. Kui ka teiste erakondade jutud välja tuua, siis ma ei usu, et need millegi poolest erineksid.

Et kõik ajavad kuidagi sellist kahtlast omamehelikku juttu, kus anna mill mulle, ma natukene aitan soovituste ja nõuannetega kaasa, et teie asju ka siin edendada?

Ärge väänake minu sõnu. Mina ei ole milli küsinud. Suhtlus käis. Ja see milliseks see suhtlus kujuneb, seda määravad inimesed ise. Kas teised ütlevad, et anna mill, võib-olla ei ütle. Aga kindlasti peasekretäri rolli kuulub ka erakonna sponsoritega suhtlemine ja lisarahastuse otsimine. On erakondi, kes ütlevad, et lõpetame riikliku finantseerimise ja teeme nii, et erakonnad oleks rahastatud ainult eraisikute poolt. Seda initsiatiivi tuleb vahel avaldada. Aga erakonda toetada tuleb ainult maailmavaateliselt.

Seda juttu ei ajanud ju mitte ainult teie Keskerakonna poolt. Seal kohtusaalis on kõlanud suurepäraseid telefonivestluste ja SMS-ide ülevaateid, kus näiteks Jaanus Karilaid ütles, et erakonna juhatusel on tantsud selged ja sammud peas. Mis asi see on?

Te võtate jälle eravestlused ja üritate nendest suurt poleemikat või draamat tekitada. See on eraisikute vaheline suhtlus. Need isikud on ammu tuttavad, nad suhtlevad juba aastaid. Ja loomulikult see suhtlemisviis ei pea olema alati formaalne, ta võiks olla rohkem avatud. Ja hukka mõista selle eest, et keegi suhtleb nalja vormis siis...

Aga see on kohtusaalis kõlanud, need on asitõendid.

Milleni need asitõendid siis viinud on? Õigeksmõistva otsuseni. Milleks neid oli seal üldse vaja avaldada? Milleks oli vaja avaldada minu õnnitlust Hillar Tederi sünnipäeva puhul? Eraisikute kõnede ettemängimine on suhteliselt ohtlik ja libe tee. Kui täna oleks teistsugune otsus, siis teil oleks täiesti õigus öelda, et vaadake, mis toimus. Aga otsus on täna teistsugune, meid mõisteti õigeks, kohus ei näinud meie tegudes midagi ebaseaduslikku. Aga seal mängiti kõik kõned ette. Seal mängiti ette kõik, mis vähegi sai salvestada ja jälitada.

Kuivõrd teid häiris toona, kui te saite teada, et teid on pealt kuulatud, teie
sõnumid kõik tulevad välja? Kuivõrd murelikuks see tegi?

Nagu iga inimene. Loomulikult ei tahaks, et tema isiklikud vestlused mängitakse ette, aga paraku see ei olnud üllatus. Pidin sellega arvestama, et selline tegevus käib, pidevalt oled tähelepanu. Ja selle ameti puhul on see elu üks osa.

Kõik see, mida prokuratuur teile süüks pani, teid on nüüd tänaseks
õigeks mõistetud, te ise endal mingit süüd ei näe?

Absoluutselt. Kogu selle perioodi jooksul ma rääkisin, et ma ei ole kuskil
eksinud ja ma ei ole midagi valesti teinud. Kui ma oleksin süüd näinud, siis oleks palju lihtsam olnud prokuratuuriga kokku leppida ja piina ja vaeva mitte läbida. Tunnistada oma eksimust ja siis eluga edasi minna. See keeruline tee, mis kestab juba peaaegu kolm aastat tulebki läbi käia ainult juhul, kui sa oled ise kindel, et sa ei ole midagi valesti teinud.

Endine peaminister Jüri Ratas ütles eelmisel nädalal, et tema astus 2021. aasta 12. jaanuaril tagasi sellepärast, et tema sai kinnitust, et tõendid on kindlad, millest võis järeldada, et Keskerakonda ja teid mõistetakse süüdi. Kas te oskate öelda, kust tema sellised tõendid sai?

Ma ei oska. Seda tuleb tema käest küsida. Aga kui lugeda mulle antud kahtlustuse sisu, siis selle tekst ei vasta kuidagi sellele, mida ma kohtusaalis kuulsin. Kahtlustuse tekst oli palju karmim ja sõnastused olid väga selged. Et mina lubasin, mina rääkisin jne. See tõendusmaterjal, mis sinna kohtusaali ilmus, see seda ei kinnitanud. Kust ta selle kinnituse sai, ma ei tea, aga ma võin eeldada, et see tuli õiguskaitseorganite poolt. Aga seda tuleb kindlasti tema käest üle küsida.

Aga mida teie 2021. aasta jaanuari alguses Jüri Ratasele ütlesite, kes oli siis erakonna esimees ja peaminister?

Ma nägin seda dokumenti, mis minu käes oli ja loomulikult ma ei mäletanud neid detaile või täpsemaid sündmusi, mis seal kirjeldati. Kui seda dokumenti lugeda, siis tekkis tunne, et ma midagi ikka valesti tegin...

Aga kui Jüri Ratas küsis, et mis juhtus, siis mis te ütlesite talle?

Ma ütlesin, et ma olen kindel, et ma ei ole kuskil eksinud. Ma ei ole kunagi sellises stiilis jutuajamisi pidanud, nagu selles dokumendis kirjas on.
Ma kellegagi kunagi niiviisi rääkinud. Loomulikult ma ütlesin talle, et mina näen asju hoopis teistmoodi. Aga seda, mis on paberi peal mustvalgelt kirjas, on raske ümber lükata.

Olete te pettunud ka, et Jüri Ratas ei uskunud teid, vaid uskus seda, mida prokuratuur kokku kirjutas?

Ei. Ma täiesti mõistan teda selles olukorras. Kuidas me saame kahelda
õiguskaitseorganite sõnades? Mina jaoks tundub see ka väga imelik. isegi see jutt, mis mina räägin, on väga imelik. Aga olukord oli täiesti mõistetav ja arusaadav. Loomulikult ma sisemiselt ei toetanud seda sammu, mis Jüri tegi. Aga tol hetkel ei olnud minust ütlejat.

Te ei olnud seda meelt, et ta peaks tagasi astuma?

Ma sisemiselt tundsin, et see on vale. Aga kui te küsite, kas ma seda talle selgelt ütlesin, siis ma selles ka kahtlen. Ma olin olukorras, kus ma tundsin, et ma ei taju kõike, mis ümberringi toimub, sest järsku oli uus olukord.

Kui palju te olete tundnud endal süüd selles, et teie erakonna peasekretärina käisite ärimeestega kohtumisel, ajasite jutte, mis tundusid prokuratuurile kahtlased, mis omakorda viis selleni, et teile esitati kriminaalsüüdistus, mis omakorda tõi kaasa selle, et peaminister pidi tagasi astuma? Jüri Ratas pidi tagasi astuma ning Kaja Kallasest sai seejärel peaminister, kelle populaarsus seoses sellega, et ta osutus tugevaks Ukraina ja lääneriikide eest võitlejaks hakkas tõusma. Keskerakonna reiting, aga muudkui langes, langes ja langes. See on sisuliselt seostatav sellega, et teie ajasite ärimeestega neid jutte.

See on huvitav küsimus. Probleemi võib igas asjas näha. Aga ei. Ma ei tunne ennast kuidagi selles süüdi ja ma ei tunne, et ma olen midagi valesti teinud. Ja mul on selleks kinnitus. Mul on dokument, mis anti välja kohtusaalis mulle eelmine kolmapäev ja see dokument kinnitab, et ma ei ole midagi valesti teinud. See, et keegi midagi valesti selles nägi, on nende inimeste probleem.

Samas see kaasmõju. Jüri Ratase tagasiastumine, Kaja Kallase peaministriks saamine. Keskerakondlasena pidi see teid ju ikkagi häirima, et Kaja Kallasest saab peaminister, mitte Jüri Ratas ei ole enam peaminister.

Ma võin seda esitada hoopis teistmoodi. Mulle esitati kahtlustus, mis pööras minu elu pea peale, mis mõjutas Eesti poliitikat, mis viis ühe valitsuse tagasiastumiseni. Võib-olla sellel tegevusel oligi selline eesmärk, võib-olla seda üritatigi saavutada.

Et see oli poliitiline protsess?

Ma ei ütle seda, ma esitan lihtsalt küsimuse. Prokuratuuri majas ei ole rumalad inimesed. Nad ei ole kuidagi rumalamad kui need kuus advokaati, kes vaatasid sellele asjale otsa ja ütlesid, et seal ei ole asja. Nad ei ole kuidagi kehvamad kui kohtunik, kes samuti vaatas sellele otsa ja ütles, et seal ei ole asja. Taotleti midagi, mida minule ei ole teada. Aga see samm tehti ja see viis nende kirjeldatud tagajärgedeni.

Aga need mõjud, mis teie tegevusega kaasnesid...

Ei olnud minu tegevusega. Ärge pange mulle seda...

Kohtusite ärimeestega, need said avalikuks ja...

See oli peasekretäri töö üks osa. Ka kohtus mängiti minu vastu seda, et öeldi, et vaadake, mis ta ütles, et kui inimene midagi panustab erakonda, siis seal on mingid tagajärjed ja tagamõtted. Aga mina olen alati arvanud, et kui inimesed toetav erakonda, siis see on hea märk. See tähendab, et nad hoolivad sellest erakonnast, nad ütlevad, et see erakond teeb õiget asja.

Muret tuleb tunda siis kui inimesed ei toeta erakonda. Võib-olla nad siis ei taha toetada erakonda ka valimiste ajal. Erakonna toetamine toimubki läbi selle, et tulebki vahel küsida ja arutada inimestega, kas te olete valmis erakonda toetama. Eduka inimese puhul on erakonna toetamine ka poliitiline avaldus. Ega ta ei tule ja ei ütle, et mina toetan Keskerakonda või mingit teist erakonda. Ta teeb annetuse ja kõigil on selge, et ta toetab seda erakonda. Sellel on oma nüanss ja ma suhtuks sellesse nii, et iga hinna eest tuleb raha saada.

Kas te näete, et Keskerakond on kuidagi tänaseks marginaliseerunud? Vaadates kasvõi reitinguid, siis need on languses pärast seda, kui erakonna esimees on vahetunud.

On välisfaktorid. Kõige suurem välisfaktor on loomulikult Ukraina sõda ja sellel on põhjused. Ärge pange mulle kogu erakonna reitingu langust süüks. Ja teiseks. Tibusid loetakse sügisel. Õige reitingu saab valimiste ajal. Jah, erakond on teatud toetust kaotanud, aga ma ei usu, et see on ainult minu süü.

Aga kas see on erakonna jaoks murekoht? Mõni ütleb lausa, et Keskerakond muutub vene parteiks.

See on juba teine asi. Kuidas see puudutab konkreetselt meie konteksti? Kui me räägime erakonna marginaliseerumisest, siis sellest on veel vara rääkida. Oluline on esindatus võimuorganites. Riigikogus on erakond esindatud, Tallinna volikogus on esindatud, teistes volikogudes on esindatud. Erakonnale on valitud uus juhtkond. Uus juhtkond peab tegutsema selleks, et erakonda edasi viia.
Kongress ütles, et sellisena ta näeb järgmisel kahel aastal juhtkonda. Kahe aasta pärast tehakse uued järeldused. Võib-olla valitakse uus juhtkond, võib-olla mitte, seda näitab aeg. Poliitika on protsess. Ja loomulikult poliitikas kõik tuleneb sellest, keda rahvas toetab.

Aga see vene parteiks muutumise oht, mida välja tuuakse ja viidatakse näiteks täna sellele Tallinna hariduspoliitika temaatikale.

Ma olen etniline venelane ja te küsite minu käest, kas ma näen selles ohtu.

Ma küsin sellepärast, et te olete endine peasekretär.

Loomulikult mina eelistaks, kui erakonna toetus oleks 35 kuni 40 protsenti ja erakond oleks peaministrierakond. Aga kõikideks situatsioonideks tuleb valmis olla. Tuleb olla valmis, et võimu kanda ja tuleb olla valmis, et olla opositsioonis. Ma olen näinud nii üht kui ka teist aega. Kõik on ajutine ja kõik sõltub juhtidest. Aga ka valija on selle aja jooksul muutunud. Nende kolme aasta taguste sündmustega ma seoseid ei teeks.

Teie peasekretäriks oleku ajal oli ka teisi jamasid, mis avalikkuse ette jõudsid. Meenutage seda juhtumit, kus üks ärimees annetas erakonnale 50 000 eurot läbi oma naise, kus siis nimetati seda lapse rahaks hoopiski. Mis asi seal oli?

Nii nagu te täpselt kirjeldasite. Ärimees annetas erakonnale läbi oma naise ja nagu ma saan aru, siis see asi ei lõppenud väga hästi.

Teie ei olnud sellega kuidagi seal seotud?

Kuidas ma olin sellega seotud? Selle kohta käis ka uurimine. Kuidas mina olin seotud ettevõtjaga, kes on Tartust?

Keegi soovis jälle saada mingisugust omakasu jne.

Te otsite sealt põhjused, kus neid ei ole. Ma ütlen veelkord, peasekretäri roll oli erakonna büroo juhtimine.

Ja raha kokku ajamine.

Seda ka. Aga üldiselt eelarve ja eelarvedistsipliini jälgimine. Oli veel funktsioone, loomulikult. Eks jamasid on juhtunud, aga Keskerakonna jamasid on kõiki väga põhjalikult uuritud.

Mind ka kutsuti vestlusele. Ja ma käisin uurijaga suhtlemas ja ma mõtlesin,
et kas see ongi nagu erakonna peasekretäri saatus, et ta peabki uurimiskabinettides käima, igat situatsiooni arutama ja tundma ennast pätina, kui küsitakse selliseid küsimusi nagu ka teie praegu küsite.

See raha tagastati kohe, kui saadi aru, et mingi segadus selle asjaga on. Eks inimestel olid põhjused ja olid omad soovid. See, mis uurimise tulemusena välja selgitati, toodi ka päevavalgele.

Saime kuulata telefonivestlusi Jana-Helen Juhastega näiteks. Ja saime teada, mis jutte te siis ajasite, et kuidas ikkagi reageerida avalikkuses ja nii edasi.

Minu soov oli ikka inimesele empaatiat avaldada ja kaasa aidata.

Te soovisite selle 50 000 erakonnale jätta?

Ei, me selleks ajaks juba kandsime tagasi. Te küsite nüansse ja detaile. Loomulikult neid tuleb seletada ja avalikkusele rääkida, aga näha iga asja taga mingit kahtlust või kuritegu, see on ka vale. Aga eks see on teie ajakirjaniku õigus ja isegi kohustus.

Just. Sealgi midagi kriminaalset taas ei nähtud. Te ei näinud, et seal midagi halvasti oleks tegelikult kokkuvõttes olnud?

Loomulikult seal olid teatud puudujäägid, oleks pidanud tõesti rohkem seda annetust uurima ja aru saama, mis selle annetuse taga on. Aga kohe kui sellele avalikkuse poolt tähelepanu pöörati, kanti see raha tagasi ja sellega oli asi ühelpool.

Teie jutust jääb mulje, et te olete üks särav ja andekas poliitik, keda on kogu aeg valesti mõistetud.

Sellise järelduse tegite teie. Mina tegin oma tööd maksimaalselt hästi, nii nagu ma suutsin ja oskasin.

2017. aastal olite te just saanud riigihalduse ministriks ja see oli teie senise
poliitilise karjääri kõige kõrgem amet. Ometi ühel õnnetul kombel te sattusite
ühele veteranide kokkusaamisele ja ütlesite seal välja, mida te mõtlesite ja jälle tekkis mingi jama. Mis siis juhtus?

Siis ma mitte õnnestunult väljendasin enda seisukohta Eesti NATO liikmelisuse
kohta.

Ehk siis te ütlesite, et mina pole NATO liikmelisuse poolt?

Ei, see ei olnud see, mida ma mõtlesin.

Mis te ütlesite, siis?

Seda on keeruline seletada, aga ma väljendasin seda selle olukorra kirjeldamiseks, et meil ei ole muud valikut. Sest inimesed küsisid, kuidas seda
NATO liikmesust hinnata. Ma viitasin Soomele, et nagu Soome teeb.

Ma andsin selle kohta oma selgitusi, andsin vabandusi, et mind valesti on mõistetud. Ja tänane geopoliitiline olukord näitab, et ma olin totaalselt eksinud. Need asjad, mida ma tol hetkel uskusin, on osutunud valedeks. Isegi Soome on NATO-s. Loomulikult täna ma ei lubaks endale sellist väljendust mitte mingis vormis. Ega ma tol hetkel ka ei mõelnud, et see on vale otsus.

Aga ma üritasin seal kohtumisel seletada, miks NATO-t on vaja. Minu sõnum inimestele oli, et ilma NATO-ta me kuidagi ei saa. Aga loomulikult rebiti kontekstist üks lause, mis kõlas ebameeldivalt.

NATO-t on siis Eestile vaja?

Absoluutselt.

Te ei ole pärast 2022. aasta 24. veebruarit ühtegi intervjuud andnud, ma pean seda lihtsalt küsima. Mis toimub täna Ukrainas?

Sõda. Inimesed surevad. Kui te küsite minult, kas ma mõistan selle hukka, siis selgelt mõistan.

Kuidas seda sõda saab lahendada teie hinnangul?

Ukraina territooriumid peavad olema vabastatud.

Kas kõigis neis asjades, mis me siin seni loetlenud oleme, te näete, et te olete teinud ka mingeid vigu?

Ikka inimene muutub paremaks, kui ta teeb mingid asjad läbi. Ta oskab kogemusi arvestada ja nende kogemustega edasi minna. Kui te küsite minu käest, kas ma olen kuskil eksinud nendes asjades, millest me rääkisime, siis minu vastus, et ei. Ma ei ole kuskil eksinud. Kas ma oleks midagi teinud teistmoodi tulenevalt nendest kogemustest, mis ma sain selle aja jooksul, siis loomulikult.

Mida viimased kolm aastat teile on tähendanud?

Need kolm aastat selgelt erinesid minu eelmistest 17 aastast erakonnas. 17 aasta jooksul ma tundsin poliitilises mõttes, et ma ainult kasvan ja arenen. Need viimased kolm aastat on tähendanud minu jaoks poliitiliselt mõttes pigem taandarengut.

On öeldud, et te olite sisuliselt poliitiline zombi, kes seal riigikogus ringi käis.

Jah, ma olen seda lugenud. Ja tõesti seda oleks võinud nii kirjeldada.

Mis see tähendab? Mismoodi te siis riigikogus ikkagi veel nii-öelda tiksusite või toimetasite?

Eks ma tegin kohustuslikud asjad ära, käisin istungitel, osalesin fraktsiooni töös,
vajutasin nuppu nagu erakonnas oli kokku lepitud. Erakonnas ka veel mingil määral väljendasin oma arvamust, aga ma sain aru, et ma mingil poliitilisel teemal ei saa väga sõna võtta, sest minu nii-öelda välja selgitamata kriminaalasi lööb üle kõikidest poliitilistest seisukohtadest. Sellel ei olnud väga mõtet, et sellele asjale veelkord tähelepanu osutada. Seda enam, et me olime enda jaoks valinud sellise taktika, et ma pigem hoian madalat profiili.

Selles situatsioonis õigus selgelt ei ole minu poole peal. Ega keegi mind ei usu, et ma ei ole kuskil eksinud. Eriti siis. Täna te usute mind võib-olla rohkem. Aga varem oli mind üldse väga raske uskuda. Alles nüüd kohtu esimene aste on öelnud, et ma ei ole eksinud.

Olete te ka erakonnas pettunud, kasvõi seetõttu, et nad ei võtnud teid valimistele kandideerima?

Ma ei ole pettunud, ma ei ole solvunud. Elu on ilus. Emotsiooni peale ei ole mõtet aega kulutada, isegi selles olukorras tuleb elust rõõmu tunda ja elu nautida. Pettumuse tunne on enda isiklik probleem, milleks seda vaja. Ja mul ei ole ka midagi ette heita, eriti erakonnale. Ma mõistan seda situatsiooni. Loomulikult on see valikute küsimus, mida teha, aga erakond otsustas teha niiviisi ja ma täiesti mõistan seda.

Poliitiline maastik tänaseks on ikkagi täiesti pea peale pööratud. Mitte tingimata teie tegevusest, aga Keskerakond ei mängi enam esimest viiulit.

Nojaa, aga poliitikat ei tehta ainult koalitsioonis, poliitikat tehakse ka opositsioonis. Keskerakond peab mängima tugevat opositsiooni rolli ja sellel on ka oma väljakutse ja oma võlud ja oma rõõmud. Ma loomulikult elan erakonnale kaasa ja soovin, et erakonnal läheks hästi.

Millega te tegelenud olete nüüd, kui te olete eetrivaikust hoidnud?

See on väga huvitav lugu. Kohe pärast neid sündmusi, mul oli üks haridus lõpetamata. Ma tegin selle ära.

Mis haridus?

Energeetika. Kui ma juba sain aru, et et poliitikas asi hakkab loojuma vähemalt
mingiks ajaks, siis ma sain ühe seltskonnaga kokku, kellel olid samad mõtted ja ideed nagu mul. Ma leidsin, et ma saan nende meeskonnas kaasa lüüa, hakkasin koos nendega toimetama ja ma toimetan nüüd energeetika valdkonnas. Me pakume suurtele ja eraettevõtetele energeetika lahendusi, energiasalvesteid ja päikesepaneele. Selline uus põnev tegevus, mis on väga huvitav ja väga inspireeriv.

Nagu ma aru saan, siis te ajate mingit akude ja energia äri. Ega see väga seksikas ei ole ja tähelepanu ka vist ei pälvi?

Ma arvan, et hetkel see sobib minu plaanidesse.

Kuulge, te olite suure kaliibriga poliitik.

Mulle meeldib, mis ma teen. Mulle meeldivad inimesed, kellega ma seda teen.
Meil on suurepärane meeskond.

Kas te ei tunne, et see on teie talendi raiskamine?

Ma ei tea. Kuidas ta raiskamine on? Ma toimetan uues valdkonnas. Aga talendi raiskamine? Te ise kirjeldasite kui palju hädasid tekitas minu tegevus.

Täna te olete õigeks mõistetud poliitik.

Ma olen rahul sellega, millega ma tegelen praegu. Mulle see meeldib ja ma soovin jätkata ning ennast arendada. Mul on täiesti uus valdkond, täiesti uus professionaalne elu. Ma õpin uut ametit. Mis on veel toredam kui midagi
uut õppida, avastada ja ennast rakendada?

Kas te poliitikasse tagasitulekut ei kavanda? Kohalikud valimised ei ole enam sugugi kaugel.

Ei ole kaugel. Aga minu ja poliitilise tagasituleku vahel on vähemalt kaks kohtuotsust veel, mis võivad asjad pea peale pöörata.

Teid võidakse ikkagi süüdi mõista.

Ka sellega tuleb arvestada. Kuigi mul sees on juba positiivne meeleolu, ma ei karda järgmisi astmeid. Ma olen õnnelik selle üle, et vähemalt üks aste hindas kõik ära ja mõistis, et ma ei ole midagi valesti teinud. See on minu jaoks suur saavutus. Jah, järgmised astmed võivad asja pea peale pöörata ja öelda, et ikkagi midagi tegin. Aga vähemalt üks kohtunik ütles, et midagi ei ole valesti tehtud.

Elu jätkub. Elust tuleb vaatamata asjaoludele rõõmu tunda. Oli, mis oli. Need olid toredad ajad. Tänane elu on teistsugune ja seda elu tuleb elada.

Te ütlesite ühes telefonivestluses Jana-Helen Juhastele, õpetades teda avalikkusega suhtlema ja intervjuud andma, umbes midagi sellist, et valiks ühe turvalise ERR-i ajakirjaniku, räägiks talle kõik asjad südamelt ära ja kui neid mõtteid põrgatada, siis te suudate 80 protsenti küsimustest ette aimata. Kuidas täna läks? Kas te suutsite 80 protsenti küsimustest ette aimata?

Mõne asjaga te suutsite mind üllatada.

Millega?

Nende vanade aegade meenutusega. Selleks ma ei olnud valmis.

Kohtla-Järvel pidi olema selline poliitika ütlus, et poliitik ei tohi valetada ja kui ta tõtt rääkida ei saa, siis ta peab vaikima. Te olete kolm aastat vaikinud.

Jah, see aeg oli pikk. Nüüd ma saan uuesti rääkida, see on hea tunne.