Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse veebruaris 2022 kasvatasid sõjatööstuse ettevõtted tootmismahte, kuid laskemoona ja muid relvi toodetakse vähem, kui neid kulub Ukrainas.

Eriti suur mure on laskemoona pärast. Enne 2022. aasta veebruarit maksis üks 155-millimeetriline mürsk umbes 2100 dollarit. Praegu maksab see ligi 8400 dollarit, ütles Hollandi admiral Rob Bauer Rootsis peetud NATO tööstusfoorumil.

Ettevõtete esindajad väidavad, et nende tehased töötavad täisvõimsuse peal ning tootmist ei saa suurendada ilma tootmisvõimekuste laiendamiseta. Poliitikud nõuavadki tootmismahtude suurenemist.

Ettevõtjad on aga mures, et pärast sõja lõppu valitsuste nõudlus laskemoona järele langeb. Seetõttu ootavad nad riikidelt rahalist abi uute tehaste rajamiseks või garantiisid tulevaste tellimuste suhtes.

"Me ei saa teha seda ilma pikaajalise nõudluse visioonita – see pole jaemüük," ütles The Wall Street Journalile Soome relvatootja Patria tegevjuht Esa Rautalinko.

Rautalinko lisas ka, et uute tehaste kasutuselevõtt nõuaks kaks kuni viis aastat.

Ameeriklased ja töösturid süüdistavad Euroopat aegluses

USA kaitseministeeriumis tarnete eest vastutav tippametnik Bill LaPlante kutsus oktoobris Euroopa riike üles rohkem lepinguid kaitsevaldkonna tööstusega sõlmima.

Euroopa riigid on teinud tellimusi, kuid USA-st märksa väiksemas ulatuses. Ka Euroopa Liidu algatus annetada Ukrainale 1 miljon mürsku on toppama jäänud. Peaminister Kaja Kallas ütles The Wall Street Journalile, et plaani täitmisest jäädakse ajaliselt maha.

Rautalinko sõnul pole Lähis-Ida konflikti olulisus veel Euroopa kaitsetööstuse valdkonna debattidesse jõudnud. Eurooplased justkui peavad seda Iisraeli ja USA vaheliseks mureks.

"Kõik on seotud. Kui Iisraeli aidatakse USA varude arvelt, siis need varud ei jõua mujale," ütles Rautalinko.

USA on juba saatnud tagasi Iisraeli sealt mõned kuud tagasi Euroopas asuvatesse USA sõjaväebaasidesse viidud laskemoona.

Kuigi hetkel kasutatakse Ukraina ja Iisraeli aitamiseks erineva kaliibriga laskemoona, see võib varsti muutuda. Enim osutavad Iisraelile relvastust ja rahastust USA ja Saksamaa.

Puudu on ka toormest

Isegi kui lähiajal õnnestub Euroopa ja USA kaitsetööstuse tehaseid oluliselt laiendada, jääb toorme nappusega seotud probleem.

Üks olulisemaid laskemoona tootmises kasutatavaid materjale on volfram. See on raske ja kõva metall, mida kasutatakse autoosade tootmises, aga ka laskemoona ja droonidelt alla lastavate relvade tootmises. Hetkel 12 protsenti maailmas kaevandatavast volframist kasutatakse kaitsetööstuses.

Ometi kaevandab Hiina 85 protsenti volframist. Kui lisada Hiina juurde Venemaa, ulatuvad kahe autoritaarse riigi volframi kaevandusmahud 90 protsendini kogu maailma volframi tootmisest. Ülejäänud volfram tuleb Vietnamist, Boliviast, Austriast ja mujalt.

"Igaüks suurendab pragu laskemoona tootmisvõimekust, kuid volframi pole, ning see volfram, mis on, tuleb jurisdiktsioonidest, mille eest teil tuleb võib-olla ennast tulevikus kaitsta," ütles Kanada kaevandusettevõtte Almonty Industries tegevjuht Lewis Black Nikkei Asiale.

Hiina on juba näidanud, kuidas see suudab piirata võtmeolulisusega materjalide eksporti maailmaturule. Oktoobris piiras Peking elektriautode akudes kasutatava grafiidi eksporti. Hiinas toodetakse 65 protsenti maailma grafiidist.

Almonty püüab taaskäivitada volframi tootmist 1990. aastatel suletud Lõuna-Korea Sangdongi kaevanduses. Projekti toetab 75,1 miljoni dollarilise laenuga Saksa riiklik arengupank KfW.

"Kui see [kaevandus] avaneb, hakkab see moodustama 30 kuni 35 protsenti väljastpoolt Hiinat pärit tootmisest," ütles Black.

Blacki sõnul on halvim asi, mis võib juhtuda, Hiina volframi eksporti lõpp maailmaturule. Teine halb stsenaarium on ta arvates see, kui volframi hind langeb nii madalale, et keegi ei suuda enam konkureerida Hiina tootmisega. Sel juhul vajaksid Hiinale alternatiivsed volframi kaevandajad suuri riiklikke subsiidiume.