Riigikohus tühistas Enefit Power AS-ile 350 miljonit eurot maksva uue Auvere õlitehase rajamiseks antud ehitusloa, sest loa andmisel tehti vigu keskkonnamõju hindamisel. Iga kuu, mil ehitus seisab, maksab riigifirmale miljoneid eurosid.

Eesti Energia juht Andrus Durejko ütles "Impulsis", et ettevõte ei oodanud keskkonna kompleksloa saamist ära, kuna nii on ka varem suurinvesteeringutega tehtud. "Tavaliselt sellise lihtsama ülekandena võib öelda, et keegi ju ei oota kasutusluba enne ehitusloa saamist maja ehitusel," ütles ta.

Durejko sõnul ei saa praegu öelda, et Eesti Energia otsus olnuks õigustatud.

"Ma ei saa seda öelda, see risk on realiseerunud. Pigem on küsimus sellest, et tavapraktika ja selle hetke seadusloome põhjal see ei olnud selle hetke mõistlik ootusperiood ja selle tõttu alustati investeerimisega. Raske on anda hinnangut, ei olnud sel hetkel veel Eesti Energias, aga arvan, et vaadates mõistlikke investeerimispraktikaid, oli see selleaegne käitumisnorm," rääkis ta.

President Kersti Kaljulaid ütles, et ta ei tea, kas õlitehase rajamine oli viga nagu arvavad kliimaaktivistid. Kaljulaid märkis, et Eesti Energia tegutses omanikuootuse järgi.

"Esiteks ei ole Eesti Energia teinud seda viga – Eesti Energial oli väga selge omanikuootus," ütles Kaljulaid. "Omanikuootus oli, et 125 miljonit eurot paigutatakse ettevõtte aktsiakapitali selleks, et ehitada veel teine õlitootmise võimsus. Ja täna on mingid riskid realiseerunud, aga tegelikult see suurem risk, nagu me ka kuulsime, ettevõtte juht ütleb, on see kompleksloa teema. Ja tõepoolest seda, kas sa saad kasutusloa, on päris keeruline püüda ennustada enne, kui sa oled saanud midagi valmis ehitatud," rääkis ta.

"Ma otsisin välja tolleaegsed Viru Keemia Grupi (VKG) kommentaarid juhatuse esimees Ahti Asmanni poolt ja ma sain aru, et ka tollel ajal oli selline otsus võimalik teha ainult vastavalt omanikuootusele Eesti Energial. Eesti Energia ise seda otsust teha ei oleks saanud, turupõhiselt seda otsust tollel hetkel ei oleks kindlasti tehtud, sest nähtavus nii-öelda pruuni või saastava tootmise osas oli küllalt lühike. Ja see on tegelikult ka see põhjus, miks Eesti Energial on olnud hästi kiire selle õlitehase valmisehitamisega. Sest see nähtavushorisont, nagu on öeldud, et kümne aastaga teenib tehas ennast tasa, aga kas palju kauem üldse saab toota, seda on tegelikult kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets täna küsimärgi alla seadnud," lisas Kaljulaid ja märkis, et Eesti Energia ise peab seda ettevõtmist endiselt tasuvaks.

"Aga mida kaugemale tulevikku me läheme, seda suuremaks tõusevad need kliimaeesmärkidega seotud riskid. Üks, mis kindel, keegi eraettevõte sellist investeeringut sellel hetkel teinud ei oleks," sõnas ta.

Kliimaministeeriumi andmetel võtaks uus õlitehas väga suure osa kogu Eesti CO₂ heitmetest – 2035. aastal kümme protsenti, 2040. aastal 35 protsenti. Saatejuhid küsisid Kaljulaidilt, kas see pole liiga kõrge hind. Kaljulaidi sõnul peab sellele vastama valitsus.

Kaljulaidi sõnul ei tohiks ministrid riigikohtu otsuse valguses väita, et õlitehas pannakse kindlasti tööle.

"Mina olen täna aru saanud, et seda on öelnud nii (rahandusminister) Mart Võrklaev kui ka (Eesti 200 juht) Lauri Hussar, et kindlasti tuleb see tehas tööle panna. See väljaütlemine on olnud ilma igasuguste agadeta. See on muu hulgas minus tekitanud selle küsimuse ka, et meil on just kohtud näidanud oma tõelist sõltumatust – kohtusüsteemi üks sõltumatuse näitaja on see, et pisike ja väheste ressurssidega üksus võib minna riigi või suure ettevõtte vastu ja võita /.../ ja need vaidlused selle tehase ehitamise üle ei ole lõppenud tegelikult – ja nüüd väita täna, et me igal juhul paneme selle tehase tööle. Mul tekib küll küsimus, et kui erainvestor samamoodi käituks, ehitaks lihtsalt oma asja valmis ja ütleks, et aga ma olen 100 miljonit, 200 miljonit investeerinud, mis mõttes ma ei saa seda käitada, siis see on lihtsalt äärmiselt halb praktika. Nii et me tegelikult ei ole täna saanud valitsusepoolset kindlust selles, mis on nende eesmärgid ja kuidas nad kavatsevad selleni jõuda. Näiteks et inimestele jääks alles arusaam, et Eesti kohtusüsteem on ikkagi sõltumatu," selgitas Kaljulaid.

Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professor Alar Konist ei näe uue õlitehase puhul probleemi, et selle käivitamisel võiks lubade saamise korral raskusi tekkida.

"Siin ma probleeme ei näe. Jah, eelmise õlitehasega tehti see viga ja arvati, et suudetakse kõik teadmised sisse osta, aga paraku see nii ikkagi ei ole. On vaja ka teada põlevkivi spetsiifikast lähtuvaid erialaseid teadmisi, et neid seadmeid käima panna. Aga tänaseks on meil juba uus põlvkond neid inimesi olemas, kes oskavad ka selle uue õlitehasega ümber käia. Ja ka selle uue õlitehase juures on need igasugused algsed lapsevead parandatud, nii et seal kindlasti sellist tõrget tekkida ei saa," ütles ta.

Durejko kinnitas, et Eestis on praeguseks olemas maailmas unikaalsed teadmised õlitehase jaoks.

"Paljudes riikides täna püütakse kasutusele võtta pürolüüsi tehnoloogiat just selle ringmajanduse võtmes. Meie tehasemahu suurendamine oli põhiline probleem selle eelmise tehase käivitamisel, tõsteti tootlikkust ja ei suudetud kõiki asju balansis teha. See on läbitud täna, see on olemas ja see uus õlitehas on täpselt samas formaadis, samal võimsusel kui eelmine. Nad on tehnoloogiliselt parendatud. Selle teadmise olemasolu just ringmajanduse vaates, sest väga paljud riigid täna küsivad meie käest seda kogemust, mis on meil sellise võimsusega pürolüüsitehaste käitamisel. Seda ei ole maailmas, see on unikaalne ja see on väärtus, mis tuleks ära kapitaliseerida Eesti riigi majanduse vaates," rääkis Durejko.

Õlitehase ehitamise kohtusse kaevanud keskkonnaliikumise Fridays for Future esindaja Kertu Birgit Antoni sõnul organisatsioon ei kahetse, et iga päev, mil tehase valmimine viibib, läheb miljonite eurode ulatuses rahva raha raisku.

"Meie ei otsustanud seda ehitada ja sinna meie kõigi ühist raha panna, vaid vastupidi, kui Fridays for Future sai teada plaanist ehitada õlitehas umbes aastal 2019, siis me võtsime algusest peale õlitehase vastu sõna, kõnelesime selle vastu meeleavaldustel, kirjutasime ajakirjanduses. Ja kui valitsus tegi otsuse eraldada sellele 125 miljonit eurot, siis enne kohtusse pöördumist noorteühendused, keskkonnaühendused, teadlased ja avaliku elu tegelased pöördusid valitsuse poole, et nad võtaksid selle otsuse tagasi. Seda valitsus ei teinud ja nüüd me oleme selles hetkes, kus praegu oleme," kommenteeris Anton.

Ta tõdes, et ka tehase seismisega kaasneb keskkonnakulu, kuid lisas, et õlitehase käimapanek oleks keskkonnale palju kahjulikum.

"Tõsi, sellega kaasneb keskkonnakulu, aga kui õlitehas panna käima, siis ainuüksi Eesti pinnal õli tootmisega tekiks üle 800 000 tonni CO₂ igal aastal. Sellele lisandub veel umbes teist sama palju, mis tekib selle õli põletamisega Eestist väljas. Me küll ei loe seda oma statistikasse, aga atmosfääri see jõuab. Nii et jah, praegu, kui see tehas jätta seisma, sellega kaasneb kulu, kui see tehas panna käima, sellega kaasneb veel suurem kulu ja mina kui maksumaksja tahan, et meie oma riigiga ei teeks enam suuremaid kulutusi, ei kaevaks seda auku enam veel suuremaks, mille me juba oleme kaevanud," rääkis Anton.

"Eesti Energia räägib hästi palju sellest, kuidas neil on plaanid, et muutuda kliimaneutraalseks keemiatehaseks. Ja kui need tehnoloogiad on juba praegu kasutusvalmis ja neid võiks tegelikult rakendada, siis on mul küsimus, miks ei võiks seda õlitehast siis kohe panna käima kliimaneutraalse keemiatehasena, miks ta vahepeal peab olema üks saastav õlitehas," lisas ta.

Mis saab õlitehasest edasi?

Durejko ütles saates, et Eesti Energia täidab seadust ja tegutseb praegu selles suunas, et jätkata investeeringu lõpetamist. See on tema sõnul majanduslikult mõistlik tegevus.

"Ma ei räägi põhimõtetest ja sellest. See on mõistlik tegevus tänases olukorras, seda on peetud ka mõistlikuks investeerimisotsust tehes ja sellega me kindlasti jätkame vastavalt Eesti vabariigi regulatsioonidele ja seaduse võimalustele. Meie plaan on kindlasti õlitehas tööle panna. Meie plaan on investeerida tootearendusse koos meie ülikoolidega ja olla võimalikult kliimaneutraalsuse lähedane. Ja keemiatööstuse poole pealt, õlitehas ise on keemiatööstuse seade või tehas ja seal me kindlasti näeme väga suurt arengut meie investeeringutes ja ka majanduslikku tasuvust Ida-Virumaale," rääkis Durejko.

Ehituse peatumisega tekkinud lisakulude korvamiseks püüab ettevõte Durejko sõnul leida odavaima lahenduse. "Et see investeering jääks mõistlikkuse piiridesse ja me suudaksime selle investeeringu tagasi toota. Aga see ei tähenda, et me ei lõpeta investeerimist järgmistesse sammudesse. Meil on seda tehast vaja järgmiste sammude teostamiseks ja kooskõlas kliimanormidega," ütles ta.

Durejko selgitas, et kliimaministeeriumis on praegu keskkonnamõju hinnangu raport, mis on aluseks keskkonna kompleksloa küsimisele. "Me ei saa alustada keskkonna kompleksloa menetlust enne, kui see kliimamõjude hinnang on lõpetatud."

Alar Konist loodab, et ettevõte saab lõpuks kompleksloa. "Ja nagu ma juba ennegi ütlesin, ka tehnoloogiad on täna olemas, et neid tuleviku väljakutseid siis täita. Aga kui täna on need ainult meie soovunelmad, siis kahjuks see nii on, et siis me hetkel neid tehnoloogiaid ei rakenda. Aga kõik Eesti ülikoolid on nõus siin panustama selleks, et see keskkonnamõju viia nii väikseks kui võimalik," ütles ta.

Antoni sõnul oleneb Eesti Energia kompleksloa heaks kiitmise korral selle võimalik kohtus vaidlustamine sellest, millistel tingimustel luba antud on.

"Keskkonnaühendustega, sealhulgas Fridays For Future, me leiame, et see õlitehas praegusel kujul, nagu ta on plaanitud õli tootma ekspordiks, ei peaks minema käima sellepärast, et see kahju, mida see põhjustab, kuna see põhjustab kliimamuutuseid, on ühiskonnale lihtsalt niivõrd kulukas, et see kulu ei ole vastuvõetav," rääkis ta. Tema hinnangul ei peaks õlitehase hoone minema vanarauaks, vaid võib teha sellest keemiatehase, mis kliimat ei riku.

Kaljulaid tõdes, et õlitehase rajamise ümber on praegu väga ebakindel keskkond ning juba sadu miljoneid eurosid saanud projekti väärtus ei ole praegu isegi teada.

"Maksumaksjana on mul täpselt seesama tunne, et ma ei tahaks, et need miljonid lähevad kaotsi. Ma ei tahaks, et see vaidlus ja see venimine mõjutab veelgi Eesti Energia laenuhindu, ma saan aru, et ka see viimane refinantseerimine mitte odav ei olnud. Ja ma ei tahaks, et me peame ka hakkama rääkima, mida muud me oleksime selle eest võinud saada. Aga kui ma vaatan seda asja nüüd niimoodi, et kogu seda saagat on saatnud kohtuasjad ja kui me täna paneksime selle asja müüki, kas mõni eraettevõte sellest ühe euro meile pakuks, siis ma isegi ei tea seda. Nii et tegelikult me ei tea, mis on selle projekti väärtus, kuhu me oleme juba pannud sadu miljoneid ja paneme veel kümneid miljoneid. Me seda täna üldse ei tea. Ja me ei tea, kas meil õnnestub see asi käima panna sellepärast, et meil on kohtuasju olnud ja võib-olla tuleb veel. See keskkond on hästi ebakindel," rääkis Kaljulaid.

"Ja mida see meile tähendab teiselt poolt on see, et ma ei tahaks, et täna jääb kõlama see rahandusministri väide, et igal juhul paneme selle asja käima. Sest kui ma nüüd teistpidi vaatan, siis kas Eesti kohtute sõltumatus on väärt 300 miljonit eurot või äkki on isegi veel rohkem? Ka see on tegelikult täna üks oluline küsimus, mida ükski poliitik, kes sellel teemal sõna võtab, ei tohiks hetkekski unustada. Me oleme sõltuvad meie Eesti loodud institutsioonide otsustest selles asjas. See ei ole ühe, kahe, kolme, kümne poliitiku otsus. See on institutsionaalne otsus, milles osalevad kindlasti kliimaministeerium, kindlasti osaleb selles ka kohus. Ja siis me näeme. Ja see on väga oluline silmas pidada, siin on sellel asjal ka teine külg, nendel miljonitel," lisas ta.

Raik: vaja on õiglase ülemineku fondi rahade rakendamist

Õlitehase saagat Ida-Virumaa vaates kirjeldas saates Narva poliitik Katri Raik.

Raigi sõnul toetavad Narva inimesed rohelist energeetikat ning riigikohtu otsus õlitehase ehituse seiskamise kohta oli ehmatav. Raigi sõnul on otsusel mõju piirkonna töökohtadele.

"Täna oli juttu, et (õlitehase) ehitajaid on ehitusplatsil 500, muidugi nad ei ole kõik Ida-Virumaa elanikud. 200 kaevurit võib kaotada töö. Ja kui me võrdleme seda paljuräägitud õiglase üleminekufondi paari aasta pärast tekkivate töökohtadega, siis tänase seisuga me teame, et neid tekib umbes 400. 400 või 700 – olukord on tegelikult karm just nimelt nende inimeste vaates," rääkis Raik.

Ka põlevkivitööstusest sõltuvad omavalitsused kaotavad raha.

"Narva-Jõesuu näiteks oma 11-miljonilise eelarvega kaotab järgmisel aastal ligi seitse, kaheksa protsenti, alla miljoni. See on päris suur raha tegelikult ühele kohalikule omavalitsusele. Muidugi kannatab siis haridus ja sotsiaalvaldkond, kuhu eelkõige kohalik omavalitsus panustab. Ja eks inimesed peavad otsima uut tööd või ära sõitma," selgitas ta.

"Riik ei tohiks Ida-Virumaast rääkida ainult siis, kui on mingisugune suur mure, nagu näiteks möödunud kevadel, kui valimistulemused ei vastanud tänaste parlamendierakondade ootusele, siis oli suur kisa. Aga kus siis nüüd see tähelepanu on? Me vajame ühte pikka tegelikku plaani, et meil tekiks mitte ainult kahe aasta pärast töökohad, vaid ka nelja aasta pärast. Et meil oleks Ida-Virumaale lahendus, millesse inimesed tegelikult usuksid," ütles Raik.

Tema sõnul on vaja rakendada õiglase ülemineku fondi rahasid.

"Ei ole investorid, ettevõtted väga huvitatud Ida-Virumaale tulemisest, vaadake kaarti. Meie vihane naaberriik on väga lähedal. Me kõik peame panustama, et need rahad saaksid kasutatud, et tekiks uusi töökohti, et tekiks gümnaasiumijärgset haridust, et inimesed õpiksid ümber läbi kõrghariduse, läbi mikrokraadide. Ja lõppude lõpuks võib kõlada ka kole naiivselt, aga praegu tundub, et Ida-Virumaa kõige stabiilsem majandusharu on hoopistükkis turism. Panustame siis võib-olla sinna," rääkis Raik.