EKRE esitab riigieelarvele ja sellega seotud seadustele ligi 2700 parandust

{{1698844680000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni saadikud esitavad järgmise aasta riigieelarvele ja sellega seotud seadustele ligi 2700 parandusettepanekut.

EKRE fraktsiooni liikmed esitasid riigieelarvele kokku umbes 700 muudatusettepanekut. Lisaks esitasid nad umbes 2000 muudatusettepanekut neile seaduseelnõudele, mille vastuvõtmiseta ei saa ka eelarvet vastu võtta.

"Maksude, riigilõivude, keskkonnatasude, trahvide, teekasutustasude ja muude koormiste tõstmiseks ja uute kehtestamiseks ei ole praegune valitsus valimistel mandaati saanud. Nagu näitavad arvamusküsitlused, ei kiida Kaja Kallase ja Mart Võrklaeva poliitikat heaks isegi nende oma valija. Arvestades, et Eesti on nüüd juba seitsmendat kvartalit järjest majanduslanguses, on maksutõusud halvim viis riigieelarve täitmiseks – riigi eelarveauk suureneb selle tulemusel veelgi. Makse tuleks hoopis langetada, et majandus saaks kasvada ning maksutulu selle arvelt suureneda. Praeguses majandusolukorras peaks eelarve ja majanduspoliitika keskenduma inimeste aitamisele," ütles Helme.

Helme ütles, et EKRE-le on "vastuvõetamatu ka praeguse valitsuse otsus suunata sadu miljoneid maksumaksja raha utoopilise rohepöörde jõustamiseks." "Rohepöördega suunatakse raha valitsusega heades suhetes olevatele ärimeestele, kes elatuvad riiklikest subsiidiumitest. Selle hinnaks on ülejäänud rahva vaesumine," sõnas Helme.

Helme sõnul on kahetsusväärne, et opositsioonierakondadest on EKRE ainus, kes püüab riigieelarve vastuvõtmist ära hoida. "Isamaa ja Keskerakond on kahjuks alla andnud ja püüavad Kaja Kallasega hästi läbi saada. Küllap loodavad varsti saada kutset valitsusse," märkis Helme.

EKRE jätkab riigikogus kõigile eelnõudele obstruktsiooni tegemist ka siis, kui ülejäänud opositsioonierakonnad sellest on loobunud, sest eesmärk on valitsuse kukkumine ja erakorralised valimised, ütles "Esimeses stuudios" EKRE esimees Martin Helme 12. oktoobril

Keskerakond: riik peab investeerima

Keskerakond tegi riigieelarvele ja sellega seotud seadustele 30 muudatusettepanekut, ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Jüri Ratas ERR-i saates "Otse uudistemajast" kolmapäeval.

"Keskerakonna muudatusettepanekud toovad esile murekohad Eesti riigis ja ühiskonnas ning näitavad ka valitsustele suunda, kuidas neid lahendada," lisas Jaak Aab.

Olukorras, kus Eesti majandus on langenud seitse kvartalit järjest, tuleb Jaak Aabi sõnul kiiremas korras välja töötada majanduse elavdamise pakett läbi riiklike investeeringute.

"Koalitsioonil on mitmeid võimalusi peatada majanduse allakäik. Keskerakond teeb ettepaneku minna jõuliselt edasi neljarajaliste maanteede ehitusega, Rohuküla raudtee ehitusega, toetada Tallinna Haigla projekti ja eraldada omavalitsustele lisaraha kohalike investeeringute tarbeks," loetles Keskerakonna aseesimees.

Aabi sõnul on lubamatu jätta kõrge inflatsiooni tingimustes päästjad, politseinikud ja õpetajad palgatõusuta. "Siseturvalisuse töötajatele ja õpetajatele tuleb tagada kümneprotsendiline palgatõus. Lisaraha vajadus õpetajate palkade tõusuks on ligi 32 miljonit eurot," täpsustas saadik.

Isamaa esitas alternatiivse eelarve

Isamaa fraktsioon esitas oma muudatusettepanekud 2024. aasta riigieelarvele tervikliku alternatiivse eelarvena.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles, et valitsuse esitatud eelarve eelnõu ei vasta Eesti majanduse ega inimeste toimetuleku huvidele.

Isamaa alternatiivse eelarve eelnõu näeb ette keskvalitsuse bürokraatia kulude vähendamist, suunist valitsusele vaadata kriitiliselt üle jõustunud ja kavandatavad maksutõusud ning rea praktiliste, ühiskonna vajaduste jaoks kriitiliste probleemide lahendamist.

Reinsalu selgitas, et loobus tuhandete muudatusettepanekute tegemisest, kuna see muudaks valitsuse elu liiga kergeks ja koalitsioon saaks eelarve võtta vastu võtta kolme lugemise asemel juba teisel lugemisel, kui seob selle valitsuse usaldusega.

"Nii ei oleks koalitsiooni parlamendiliikmetel eraldi hääletustel vajadust hääletada maha näiteks Isamaa ettepanekut õpetajate palgatõusu kompromissi leidmiseks ning muid üksikvalikuid. Riigieelarve kui riigi juhtimisplatvormi kujundamise vaates on aga vajalik sisuline debatt selle üle, mida peame meie majanduse ja julgeoleku huvides tegema. Just seda debatti soovib valitsus vältida," selgitas Reinsalu.

"Seega, EKRE muudatusettepanekute mass on tegelikult lammas hundinahas ja muudab valitsuskoalitsiooni elu kahetsusväärselt hoopis kergemaks," lisas ta.

2024. aasta eelarvest paneb Isamaa ette vähendada keskvalitsuse bürokraatiakulusid 200 miljoni euro võrra, võttes raha eelkõige ministeeriumite majandus- ja tööjõukuludest ning allasutuste vastavatest kuludest. "Peame oluliseks, et bürokraatia vähendamine ei puudutaks kaitsekulusid ning politseinike, päästjate ega õpetajate palkasid. Isamaa ettepaneku järgi peab ministeeriumite lõikes need kulud vähendama valitsus," lisas Reinsalu.

Lisaks tööjõu- ja majandamiskuludele paneb Isamaa ette ka nn Keskkonnamaja kui asutuste büroohoone investeeringu edasilükkamise ning valitsuse reservfondi ulatusliku vähendamise 90 miljoni euro võrra.

Isamaa erakonna kulupoliitilised muudatusettepanekud:

1) Suurendada õpetajate palgafondi planeeritud 1,7-protsendilisele palgatõusule lisaks 6,3 protsenti, et saavutada töörahu koolides.
2) Suurendada idapiiri väljaehitamise kulusid, silmas pidades, et vajame venitusteta täiemahulise piiritaristu väljaehitamist. PPA sellekohast lisataotlust ei ole valitsus eelarve eelnõus arvestanud.
3) Investeerida elanikkonnakaitsesse varjestamiskohtade rajamiseks. Sellekohane siseministeeriumi taotlus jäi vabariigi valitsuse eelnõus täielikult arvestamata.
4) Investeerida täiendavalt teede korrashoidu, et parandada teede amortisatsioonivõlga ning toetada majanduse nõudlust.
5) Pöörata täies mahus tagasi 2023. aasta kevadel peretoetuste vähendamine ning seoses elukalliduse hüppelise kasvuga tõsta esimese ja teise lapse toetusi 20 euro võrra.

Isamaa peab oluliseks, et riigikogu annaks valitsusele rea juhtimisülesandeid, määrates täitmise tähtaja.
1) Vabariigi valitsusel esitada riigikogule hiljemalt 1. märtsiks 2024. aastaks analüüs jõustatud ning kavandatavate maksutõusude, tasude ja lõivude mõju kohta Eesti majanduse konkurentsivõimele ning elukallidusele ja teha sellest johtuvalt ettepanekud riigikogule jõustunud maksutõusude tühistamiseks.
2) Vabariigi valitsusel esitada riigikogule tegevuskava ettevõtlust koormava bürokraatia vähendamiseks hiljemalt 1. märtsiks 2024. aastaks. Valitsusel tagada, et uutele bürokraatlikele initsiatiividele asetatakse moratoorium.
3) Vabariigi valitsusel tagada täies mahus eelarves ettenähtud eurovahendite kasutamine, andes sellest riigikogule jooksvalt aru iga kvartali vahearuandega ning seades eurovahendite kavandamisel ning jõustamisel prioriteediks Eesti majanduse konkurentsivõime tagamise.
4) Vabariigi valitsust kohustada tagama Eesti USA välisesinduste töö vastavalt olemasolevale välisesinduste võrgule.
5) Vabariigi valitsusel esitada riigikogule tegevuskava elektrienergia varustuskindluse tagamiseks, silmas pidades juhitavate elektritootmise võimsuste arendamise vajadust.
6) Vabariigi valitsusel esitada riigikogule hiljemalt 1. maiks 2024. aastaks haridussüsteemi kestliku rahastamismudeli plaan, pidades silmas õpetajate konkurentsivõimelise palga tagamist, toimivat ja jõukohast haridusvõrgu rahastamist ning kõrghariduse arendamist ja eestikeelse hariduse rahastamist.

Toimetaja: Mari Peegel, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: