Vutimehed on juba aastaid olnud mures, mis saab staadionitest, kui Euroopa Komisjon hakkab piirama mikroplasti ehk kummipuru kasutamist kunstmuru täitematerjalina. Septembri lõpus võttis Euroopa Komisjon ka määruse vastu ning piirangut põhjendatakse keskkonnahoiuga.

"Ühes aastas lisatakse spordiväljakutele 100 000 tonni, nendest 16 protsenti, 16 000 tonni jõuab igal aastal keskkonda, mis tähendab, et see jõuab tegelikult ka meie toidulauale," rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela.

Kui algselt oli üleminekuajaks planeeritud kuus aastat, siis vastu võetud määruse kohaselt olgu staadionid kaheksa aasta pärast kummipurust vabad. Loonela sõnul ei tohiks see suuri probleeme põhjustada, sest kunstmurukate kestabki umbes nii kaua. Pealegi on olemas alternatiivsed materjalid.

"Need staadionid on, jah, kasutuses kaheksa kuni 13 aastat, siis vahetatakse välja terve staadion. Aga seda staadioni tuleb ka jooksvalt hooldada ja osta uut täitematerjali ja hinnatõusud kindlasti mõjutavad neid staadionihooldajaid, nende hooldamist ja kasutamist," ütles Unigrass juhatuse liige Andrus Kivi.

Ametlikult võib kasutada viiest millimeetrist suuremaid osakesi, kuid jalgpallistaadionitel pole sporttehniliselt 2,5 millimeetrist suuremaid graanuleid võimalik kasutada ehk praegusele kummipurule tuleb leida alternatiiv.

"Tuleb üle minna loodusesõbralikele või taaskasutatud täitematerjalidele. Ennekõike kork võiks olla see materjali, mis võiks olla alternatiiv," ütles Kivi.

Eesti kliimas pole korgipuru nii heade omadustega, ka on see märkimisväärselt kallim. Näiteks tavalisel koolistaadionil läheb korgipurule üleminek maksma ligi 80 000 eurot ehk hinnatõus on 35 protsenti.

"Kõige hullem probleem on iga-aastane hooldus – täide kulub, täidet viiakse välja, Eesti kliimas, kuna pole piisavalt sisehalle, altküttega väljakuid, siis lükatakse lund, lumega lükatakse ta välja. Tihtilugu ei õnnestu seda täidet taaskasutada ja siis see taaskasutamise või iga-aastase hoolduse hinnanguline vahe on suurusjärgus 50 000," rääkis Eesti Jalgpalliliidu spordikompleksi juhataja Targo Kaldoja.

Kaldoja sõnul on kummipuru ühelt poolt kõige soodsam, teisalt ka kõige enam testitud ja jalgpallinõuetele vastav materjal.

Emajõe Ateenas on seitse kunstmurukattega väljakut, lisaks koolistaadionid. Tartu linna varade osakonnajuhataja Kunnar Jürgensoni sõnul kummipurule Eestis alternatiivi ei ole. Holmi staadionil kasutati alguses ainult liivatäitega kunstmuru, kuid tulemuseks oli talveperioodil jäik väljak.

"Euroopas on hinnanguliselt 29 000 väljakut, mida see puudutab. Eestis on neid väljakuid tänase seisuga 105 või 106," ütles Kaldoja.