"30 aastat on olnud taasiseseisvunud Eesti majandusarengu põhinarratiiv õigusriik, vaba ettevõtlus, usk avatud turgudesse, efektiivne riigiaparaat, konkurentsivõimelised sisendid, geograafiline asukoht ning kiire oskus rakendada innovaatilisi tehnoloogiaid. Paljud neist teguritest enam ei toimi. Vajame ühist jõupingutust et sõnastada uus elujõuline majandusnarratiiv: mis on Eesti majandusarengu võti ning miks on Eesti hea koht investeerimiseks," ütles Reinsalu Viljandis.

Tema hinnangul tuleks sõlmida koos ettevõtlusorganisatsioonidega erakondade ülene majanduskasvu lepe.

"Riigi konkurentsivõime tuleb muuta esimeseks prioriteediks. Kõik riigi otsused, siseriiklikud või Euroopa Liidu tasandil peavad kaitsma ja parandama konkurentsivõimet. On vajalik läbi viia kiire majandussektorite konkurentsivõime analüüs ning selle põhjal kujundada strateegiad konkurentsivõime tõstmiseks," sõnas Reinsalu.

Reinsalu sõnul peab koostöö riigivõimu ja ettevõtlusorganisatsioonide vahel olema sisuline, kõikehõlmav ja tegelik. "Ettevõtluskeskkond peab olema stabiilne ja etteennustatav. Selleks tuleb järgida kõike õigusakte ja häid tavasid, mis 30 aasta jooksul on hästi töötanud," sõnas Reinsalu.

"Kolmandaks, riigi toimimine vajab sisulist reformi ja debürokratiseerimist. Kõik viimase kümne aasta katsed vähendada bürokraatiat ning tõmmata kokku riigiaparaati on liiva jooksnud. Tegelikult on bürokraatia ja administratiivne koormus kogu aeg kasvanud. Osaliselt on selle põhjus pidevalt lisanduvad nõuded ELi tasandil. Eesti pole suutnud piisavalt kaitsta väikeriigile kohaseid reegleid. Majanduse edu tagab initsiatiiv ja vabadus. Vabadus käib alati koos vastutusega. Avalik sektor peab toetama majandust, mitte takistama," sõnas poliitik.

Reinsalu jätkas: "Riigi rahanduse juhtimine vajab muutmist  ning eurotsooni põhimõtteid arvestades uut vaadet. Riigi rahandus peab olema korras, kuid Eesti riik peab suutma targalt tegutseda, arvestades eurotsooni liikme võimalusi ning riigi arengu vajadusi. Maksudega ei tohi mängida ning maksurahu tuleb taastada. Majanduskriisi ajal peab riik suutma teha kontratsüklilisi investeeringuid. Kui riik on võtnud üle jõu käivaid kohustusi, siis tuleb neid otsuseid korrigeerida. Riigireform peab sisaldama reaalseid kulude kärpeid."

Reinsalu leidis ka, et rohepööret ei tohi teha konkurentsivõimet lammutades. "Eesti on juba heaks kiitnud terve rida rohepöörde ELi tasandi õigusakte ning võtnud kohustusi kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Süveneb arusaam, et need on ebarealistlikud, plaanimajanduslikud, ettevõtlusvabadust pärssivad ning kogu kulukoorem langeb inimestele ja ettevõtlusele. Vajame selles osas selgust, ning vajadusel teemade ausalt ELi tasandil uuesti tõstatamist.

Poliitiku hinnangul vajab Eesti energeetika tegelikku pikaajalist plaani, mis tagab konkurentsivõimelise ja varustuskindla elektri. Samuti vajavad Eesti majandussektorid hoolikalt ja targalt disainitud partnerlust riigiga. EL-i rahade kasutus peab Reinsalu sõnul olema kiiremini rakendatav, tegelikult majandusarengut toetav ning riigi investeerimispoliitika taristusse prognoositav.

Reinsalu lisas, et on spekuleeritud, et Isamaa ootab hoopis võimalust minna ise peaminister Kaja Kallasse valitsusse. "Ma ei kujuta ette Isamaad Eesti 200 või SDE asendusparteina Reformierakonna valitsuses, viimas ellu seda poliitikat, mis ei vasta Eesti vajadustele. Seda ei oota meilt ka inimesed, kelle jaoks Isamaa kehastab positiivset alternatiivi," sõnas Reinsalu.

Terras: EL-i valimised on umbusaldushääletus praegusele valitsusele

Eurosaadiku Riho Terrase hinnagul on eelseisvad europarlamendi valimised umbusaldusavaldus praegusele valitsusele.

"Euroopa jaoks kõige olulisem teema täna ja ka Euroopa Parlamendi valimistel saab olema julgeolek. Minu hinnangul on Euroopa Parlamendi valimised kindlasti ka umbusaldushääletus tänastele valitsevatele erakondadele. Sest on selge see, et nii majandusvastast koalitsiooni ei ole Eestis ammu olnud," ütles Terras volikogul.

Tema sõnul loodab Isamaa saada Euroopa Parlamenti vähemalt kaht kohta.