Hussari tagasiastumine on Helme hinnangul seotud nii läheneva Eesti 200 üldkoosolekuga kui ka erakonna kehva seisuga reitingutes, kus ollakse langenud valimiskünnise lähedale.

"Selle tagajärjel on läinud erakonnas käärima ja Hussar ei tule sellega esimehena toime. Hussar ei ole kunagi olnud tegelik esimees, vaid vapiloom, kes on niiditõmbajate poolt paika pandud. Kas need, kes ta paika panid, on tülli läinud või soovivad nad vapilooma vahetust," lausus Helme.

14 riigikogu mandaadiga Eesti 200-s toimuvad muutused mõjutavad kindlasti ka koalitsiooni, lisas ta.

"Koalitsioon oma asju riigikogus teistmoodi vastu võtta ei saa kui usaldushääletustega, sest jätkame samamoodi ja takistame kõikide valitsuse algatuste normaalset menetlust riigikogus. Kui sul on koalitsiooni suuruselt teine fraktsioon, mis pudeneb laiali ja ei ole arusaama, mida nad tahavad saavutada või neil ei ole enam mingit distsipliini, tööplaani, siis see asi läheb lappama. 14 on koalitsiooni puhul selline hulk hääli, mille kaotust või milles mitte kindel olemine ähvardab valitsuse tervist," lausus Helme.

See, et Hussar ise on välja pakkunud juba kolm kandidaati järgmiseks erakonna juhiks, näitab Helme sõnul ilmekalt Eesti 200-s valitsevat segadust.

"Eks see ennusta, et üldkoosoleku eelne periood tuleb väga keeruline. Kui mõelda, et lahkuv esimees on välja pakkunud kolm nime, siis tundub, et see on maa kuulamine, et kes võiks kuidagi paremini lendu tõusta. Ma ei pea seda väga tulemuslikuks manööverdamiseks, et mängida kindlalt järgmist kandidaati välja," ütles Helme.