"Liitlased mõistavad hukka Venemaa otsuse taganeda Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingust ja agressioonisõja Ukraina vastu, mis on vastuolus lepingu eesmärkidega. Venemaa lahkumine on viimane samm tegevuste sarjas, mis süstemaatiliselt kahjustab Euro-Atlandi julgeolekut. Seetõttu kavatsevad osalisriigid peatada CFE lepingu kehtivuse nii kauaks kui vaja, vastavalt oma õigusele rahvusvahelise õiguse järgi. Seda otsust toetavad kõik NATO liitlased," teatas NATO.

NATO ei ole selle rahvusvahelise lepingu osaline. Läbi teisipäeval avaldatud ühise avalduse peegeldub kogu NATO solidaarne toetus liitlastest CFE osalisriikide suveräänsetele otsustele.

Moskva oli lepingus osalemise peatanud juba 2007. aastal. Venemaa otsustas nüüd ametlikult lepingust lahkuda. Lääneriigid leidsid juba varem, et Moskva ei järgi lepingu tingimusi. 

Lepingus osalemise peatamine annab USA-le suurema paindlikkuse paigutada vägesid NATO põhja- ja lõunatiivale, sealhulgas Rumeeniasse ja Bulgaariasse, vahendas The Wall Street Journal. 

USA välisministeeriumi kõrge ametnik ütles, et Venemaa lahkumine lepingust nõuab alliansilt tugevat vastust." Kui midagi ette ei võeta, siis saadaks see vale sõnumi," ütleks ametnik ajalehele The Wall Street Journal. 

Ametnik ütles, et USA peatab lepingus osalemise 7. detsembril. 

Venemaa teatas tavarelvastusleppest lahkumise lõpule viimisest

Vene välisministeerium teatas teisipäeval tehtud avalduses, lõpetas Euroopa tavarelvastuse lepingus (CFE) ette nähtud protseduurid lepingust väljaastumiseks 7. novembri südaööl.

"2023. aasta 7. novembril kell 00:00 lõppes CFE lepinguga ette nähtud Venemaa sellest lepingust väljaastumise protseduur. Seega on rahvusvaheline õigusdokument, mille kehtivuse meie riik peatas juba 2007. aastal, on lõpuks saanud meie jaoks ajalooks," märgiti Venemaa välisministeeriumi veebisaidil avaldatud avalduses.

Vene välisministeerium lisas, et samaaegselt kaotasid Venemaa jaoks kehtivuse veel kaks õiguslikult siduvat lepingut, mis on lahutamatult seotud CFE lepinguga. Neist esimene on 3. novembril 1990 sõlmitud nn Budapesti leping, mis käsitles kuue Varssavi paktis liikmesriigi tavarelvade ja -varustuse piirmäärasid ning samuti 31. mai 1996. aasta niinimetatud tiibdokument.

Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingu ülesütlemise seaduse tänavu 29. mail.

Putin algatas tavarelvastusleppe denonsseerimise 10. mail, määrates asevälisminister Sergei Rjabkovi oma ametlikuks esindajaks selles protsessis. Presidendi korraldust arutasid ka Venemaa parlamendi mõlemad kojad.

Leping pärines külma sõja ajast

CFE lepingule kirjutasid 19. novembril 1990 Pariisis alla 16 NATO tollase liikmesriigi (Belgia, Ühendkuningriik, Saksamaa, Kreeka, Taani, Island, Hispaania, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Holland, Norra, Portugali, USA, Türgi, Prantsusmaa ning kuus Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) (Bulgaaria, Ungari, Poola, Rumeenia, NSV Liit ja Tšehhoslovakkia) esindajad ning see jõustus 9. novembril 1992. aastal.

Venemaa parlament ratifitseeris CFE 1992. aasta juulis.

Kahe sõjalise bloki kokkuleppega piirati Euroopas tavarelvastust viie relvaplatvormi – tankid ja lahingumasinad, soomustransportöörid, suurtükid, lahingukopterid ja hävituslennukid – ulatuses, tehti suured sõjalised õppused ja vägede liigutamine lepingu territooriumil läbipaistvamaks ning loodi kõige selle jaoks tugev kontrollirežiim.

Külma sõja lõppedes sooviti leping üle vaadata ning see päädis 1999. aastal Istanbulis sõlmitud kohandatud CFE lepinguga (Adapted-CFE ehk A/CFE), mis ei lähtunud enam blokipõhisusest, vaid vaatas kõiki osalisriike ja nende vägesid ning relvastust eraldi. Samas sõlmitud poliitiliselt siduva kokkuleppega lubas Venemaa oma väed Gruusia territooriumil olevatest baasidest kui ka oma Moldova territooriumil oleva relvastuse sealt välja viia, kuid ei ole neid kohustusi kunagi täitnud. Seetõttu ei ole lääneriigid uuendatud lepingut ratifitseerinud ning sellega ei ole saanud ühineda ka Eesti ning teised NSV Liidu lagunemisel tekkinud riigid.

Vaidluse tõttu läänega peatas Venemaa oma osalemise lepingus. 13. juulil 2007 allkirjastas Putin vastava dekreedi ning 29. novembril 2007 võeti vastav seadus parlamendis vastu.

2015. aastal teatas Venemaa oma osalemise peatamisest lepingut käsitleva konsultatiivrühma koosolekutel, kuid jäi siiski ametlikult lepingu osaliseks.